Esiteks ei saa ma nõustuda seisukohaga, nagu oleks Eestis madalad maksud. Vahest need olid mõnda aega tagasi madalad, nüüd aga enam mitte. Venemaal ja Ukrainas on tulumaks 13%, Slovakkias 19%.

Kallase ja Partsi valitsemise ajal on maksukoormus Eestis tegelikult pidevalt tõusnud, seda on igapäevaelus hästi tunda – riigilõivud tõusevad ja erinevad teenused maksustatakse, elu läheb kallimaks.

Samal teemal: Eesti madalad maksud ja Euroopa raha (31)

Sellel taustal on praegune Eestis ja ka väljaspool levinud mure meie liiga madalate maksude üle küllalt arusaamatu. Kui Eesti jätkaks maksukoormuse tõstmist viimaste aastate tempos, oleks tagajärjed varsti käes.

Kõrgemad maksud viiksid Eestist välja ettevõtlust ja investeeringuid, aeglustuks majanduse arengutempo. See tooks omakorda kaasa suurema tööpuuduse, sissetulekute vähenemise ja segased ajad. Majanduslik langus lööks just praegu Eestit eriti valusasti.

Paljud inimesed on endale võtnud laenu oma kodu soetamiseks, võlgu on tehtud ka igapäevakulude katteks. Tagasilöök teeks võimatuks võetud kohustusi täita. Järgneks pankrotilaine, inimesed jääksid ilma kodudest ja varast. See pole tulevik, mida vähemalt enamik eestlastest riigile ja rahvale sooviks.

Maksude tõstmist on põhjendatud raha eraldamisega kultuuri, sporti, haridusse ja noorte tegevusse. Kindlasti on vaja nende valdkondade rahastamist suurendada, kuid seda ei saa teha üksnes maksukoormuse tõstmise abil.

Teiseks viisiks olulistele aladele raha leida on Eestit korralikult ja järjekindlalt valitsema hakata. Res Publica lubas, et vähendab valitsemiskulusid. Tegelikult on neid hoopis järsult tõstetud.

Nii suurt tõusu kui eelmisel aastal pole valitsemiskuludes Eesti ajaloos olnudki. Me võime siin lõputult kurta «Euroopa nõudmiste» üle, kuid tegelikult oleme ikkagi ise sellise bürokraatia enesele kaela tõmmanud.

Mis aga puutub Saksa ja Rootsi peaministri etteheidetesse, siis need peab Eesti tagasi lükkama. Sellised süüdistused oleksid põhjendatud, kui maksude alandamine tooks kaasa augu eelarvesse ning viiks selle tasakaalust välja. Eestis on vähemalt seni lood olnud teised.

Maksukärped on kiirendanud majanduskasvu ning toonud mitte vähem, vaid rohkem raha eelarvesse. Just kiirem kasvutempo on meil aga aidanud vähendada vahet jõukamate Euroopa riikidega. See just peakski meie eesmärk olema.

Eesti ei saa jääda lõputult abi paluvaks ja abi ootavaks riigiks, me peame ise jalule tõusma. Seda suudame aga kergemini teha oma maksukoormust taevasse mitte ajades.

Loomulikult ei too vaid madalad maksud kaasa majanduse kasvu, kuid liigkõrged maksud kipuvad seda igal juhul pidurdama.

Samas tuleb Eestil meeles pidada, et tegemist pole mitte mingi Saksa või Rootsi salanõuga Eesti vastu, vaid konkreetsete poliitikute sisepoliitilistest kaalutlustest tingitud avaldustega.

On rõõm tõdeda, et Isamaaliidu partnererakonnad nii Rootsis kui Saksamaal on ses küsimuses meiega samal arvamusel: uutel liikmesriikidel peab olema võimalus kiiremini kasvada, madalad maksud aitavad sellele kaasa.

Nii pole Eestil vaja karta ei Saksamaad ega Rootsit, küll aga lihtsalt muretuid poliitikuid, tegutsegu nad siis Rootsis, Saksamaal või Eestis.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 1