Suuresti just Tallinna linnavalitsusest sõltub, kas Põhja-Eesti jäätmeid
hakkab soojuseks ja elektriks kütma riigifirma Eesti Energia või Keskerakonna
suurrahastaja Urmas Sõõrumaa ettevõte.
Selge on, et kahte jäätmepõletusjaama Põhja-Eestisse ei mahu. Sõõrumaa
osalusega jäätmepõletusjaama 80 000 tonnise jäätmevajaduse võib heal juhul katta
ka prügifirmadele lihtsalt prügilast odavama vastuvõtutasu kehtestamisega. Ent
Iru kordades suurema jäätmehulga tagamiseks on vaja kindlat kokkulepet Tallinna
linnaga.
Ehkki ka jäätmepõletuse tuhk tuleb prügilas ladustada, kaotaks Tallinna linna
ja prügivedaja Cleanaway osalusega prügila ladestusmahtudes märgatavalt.
Abilinnapea Deniss Boroditši kinnitusest, et loomulikult arvestab Tallinna
linnavalitsus valiku tegemisel ainult avalikkuse huve, ei piisa. Avalikkus peab
saama veenvalt kinnitust, et otsuse sündimises – sest prügi põletamine ju maksab
- ei mängi rolli Keskerakonna suurrahastaja ega prügilaomanike ärihuvid, vaid
üldsuse ja keskkonna huvid. |
