|
 |
21.02.2007 18:10 Priit Pullerits, vanemtoimetaja Eelmise aasta lumine ja stabiilselt külm talv lubas püstitada tõelisi talverekordeid. Pirital kestis kunstlume baasil rajatud suusarada koguni 133 päeva, rohkem kui kolmandiku aastast. Selle sulgemisüritus toimus koguni nii hilja, nagu suure reede eelõhtul, 13. aprillil. Ometi pole nelja ja poole kuu pikkune suusahooaeg mingi löömatu rekord. Jaanus Pulles, Sihtasutuse Eesti Terviserajad juhataja ja Eesti Suusaliidu juhatuse esimees usub, et lumeperioodi võib ilma vingerpusside kiuste venitada viie kuuni. Seda siis, kui alustada suusaradade valmistamist juba novembri teisest poolest. On ta kaotanud reaalsustaju? Mis moodi see küll võimalik saab olla, kui tänavu saabus õige talv alles jaanuari kolmandast dekaadist? Soome eeskuju Ei, Pulles ei ole kaotanud reaalsustaju. Vastupidi, ta on vägagi realist. On maailmas avara pilguga ringi vaadanud, kuidas teha korraliku lumega suusaradu isegi siis, kui maa kõikjal roheline-must ning temperatuurgi pigem pluss- kui miinuspoolel. Lähimaks eeskujuks on Vuokatti Soomes, kus on juba kümme aastat tegutsenud suusatunnel, milles viimased kolm aastat on suusahooaeg alanud oktoobri lõpus koolivaheajal. Lund on sinna veetud lähedalasuvast üheksa meetri kõrgusest kunstlumemäest, mis on aegsasti möödunud talvel valmis ehitatud. Suveks on see kaetud 30 sentimeetri paksuse saepurukihiga. Kui ilmad sügisel jahenema hakkavad, lükkavad sahad saepuru maha ning selle alt saab kätte tiheda kokkupressitud lume. Vuokattis 90x60 meetri suurusele maa-alale ehitatud kunstlumemäes on suusarajamaterjali 26 000 kantmeetrit, millest jätkub 8 km pikkuse suusaraja tegemiseks. Miks ei võiks samasugust lumevarumise moodust kasutada Eestiski? Suusarada tunnelisse Tõesti, miks ka mitte. Juba leidubki asjast huvitatuid. Tallinna külje aluses Rae vallas on töös motokeskuse detailplaneeringu koostamine. Motosport aga tekitab hirmsat müra, mille eest tuleb kohalikke elanikke kaitsta. Parimat kaitset pakub kõrge vall. Sinna valli sisse ongi detailplaneeeringu lähteülesandena kavandatud kuni pooleteise kilomeetrine suusatunnel. Seega saaks edasi-tagasi sõites, kui plaanid ikka realiseeruvad, teha ligi 3 km pikkuse suusaringi. «Kui meil saavad loodud sisetingimused, võib suusatamine rahulikult rahvusspordina edasi areneda,» lausub Pulles. Seni pakuvad Eestis lumegarantiid – s.t et on olemas kunstlume tootmiseks tehnilised vahendid – kaheksa murdmaa- ja neli mäesuusakeskust. Kui soojad ilmaolud aga tehnikal lund toota ei luba, ongi ainus lahendus lume ettetootmine ning tulevaseks hooajaks säilitamine. Ja tunnelis püsib see kindlasti kindlamini maas kui lageda taeva all. Lumegarantiiga suusakeskused |
|||||||
|
