| Kolmapäevaõhtuses ETV Valimisstuudio saates väitlesid reformierakondlane Rein Lang, Helir-Valdor Seeder Isamaa ja Res Publica Liidust, keskerakondlane Kalle Laanet, sotsiaaldemokraat Kadi Pärnits, rahvaliitlane Margus Leivo, roheline Agu Kivimägi ja kristlik demokraat Ülle Kalvik. | | |
| | | VIIMASED KOMMENTAARID | aarne
Kuulge Kohukesed paar asia, enne kui hakkate alkoholipoliitikas rääkima:
1. tehke oma parteis see...
jääh
Nagu ei kuulnud tõesti Pärnitsa käest midagi peale igavate loosungite. Lang on vähemasti muhe, kuigi...
|
|
Saatejuhid olid Aarne Rannamäe ja Peeter Kaldre.Inimareng
Peeter Kaldre alustas saadet meenutusega viimasest inimarengu aruandest, milles Eesti sarnanes pigem Venemaale kui Euroopa riikidele. Ta küsis, miks on Eestis asjad nii kihva läinud.
Kalle Laanet alustas saadet vabandusega, et keskerakondlasest sotsiaalminister Jaak Aab ei saanud telesaatesse tulla, sest ta on Brüsselis. Laaneti sõnul ei ole olukord ka nii halb, kui uuringust paistab ning viimased aastad on positiivsemaid arenguid olnud. Rein Langi sõnul inimarengu aruandes midagi uut ei olnud ning kõik see oli teada ja kordus ka eelnevates aruannetes. "Klaas on kas pool tühi või pool täis," märkis Lang, andes mõista, et kõik on vaataja silmades ning uuringu koostajad on ehk olukorda näidanud liiga tumedates värvitoonides. Langi sõnul on kõik esile toodud probleemid teada ja neid ei saa ka eitada, kuid mingit suurt ahastust ka tema sõnul tundma ei peaks. Lang tõi esile eelkõige Eesti kriminogeense olukorra, millega peaks tegelema. Tema sõnul on sotsiaalteadlasi ka kuulda võetud, kuid poliitika kujuneb ikkagi erakondade vaheliste kokkulepete tulemusena. Kadi Pärnitsa sõnul on tänane valitsev poliitika tervest mõistusest tugevalt paremal pool. "Kui me samasuguse poliitikaga jätkama, siis need probleemid süvenevad," rõhutas ta. Pärnitsa sõnul tuleks erisusi riigis palga- ja sotsiaalküsimustes vähendada ning muuta poliitika sotsiaaldemokraatlikumaks. Pärnitsa sõnul jäi sotside valitsuses oldud aeg liiga lühikeseks, et midagi suurt sotsiaalsemaks muutmises ära teha. Margus Leivo sõnul uhkustatakse täna suure majanduskasvuga, kuid tegelikult inimarengu aruanne mõjus siiski kainestavalt. Tema sõnul võib teha ühe järelduse, et kui N.Liit lagunes, siis pärast seda me pole siiski oma kohta inimarengus eriti muuta suutnud. Leivo sõnul on õhukese riigi poliitika aidanud küll majandust arendada, kuid sotsiaalseid probleeme pole suudetud lahendada vaid pigem mindud nende osas isegi tagasi. Leivo sõnul pole ühegi erakonna teene ei majandusedu või majandusprobleemid, kuid tema sõnul on siiski liiga vähe probleemidele tähelepanu pööratud. Ülle Kalviku sõnul on esiletoodud probleemid tõsised. Ta rõhutas, et kihistumisel tõusevad sotsiaalsed probleemid teravamalt esile. Kalviku sõnul tuleks kasutada rohkem seniseid resursse, näiteks ka kristlikke kogudusi, kes suudavad abivajajaid aidata. Kalviku sõnul pooldavad kristlikud demokraadid küll surmanuhtlust, kuid lähtuvad siiski seadustest ja kehtivatest lepingutest. Ta rõhutas, et see küsimus pole siiski ka kristlike demokraatide valimisplatvormis. Seeder tunnustas eksperte, kes inimarengu aruannet on seni koostanud. Tema sõnul näitas see aruanne, et Eesti arengupotentsiaali arvestavates näitajates me oleme küll esiotsas, kuid tulemuste võrdluses oleme tagapool ehk Eesti pole tema sõnul oma potentsiaali suutnud kasutada. Seeder uskus, et IRL oleks võimul olles varem probleeme tunnistanud ning avaldas lootust, et taolist aruannet ka edaspidi koostatakse. Tervishoid
Agu Kivimägi sõnul on rohelised eelkõige ökokapitalistid, mille eesmärk on kvaliteetne elukeskkond ja elanikkonna tervisenäitajate parandamine. Ta tõi näiteks haigekassa suure reservi olukorras, kus meeste eluiga on Eestis suhteliselt lühike. Ta ei pidanud taolist olukorda eriti mõistlikuks. Kivimägi sõnul on võimalik kasutada erinevaid majanduse mehhanisme, et olukorda mõjutada. Näiteks tuleks soodustada investeeringuid inimkapitali ja töötajate tervisesse. Peeter Kaldre sõnul on Eesti keskkond ehk olnud liigselt orineteeritud edule ja ületöötamisele, mis on ka meeste eluiga vähendanud. Kivimägi sõnul õnnestuks ehk olukorda parandada - kui õieti toituda, sportida ja mitte suitsetada. "Siis võib ka palju tööd teha ja kaua elada," märkis Kivimägi. Rohelised toetavad terviselepingu ideed, mis võimaldab tervisele mõtlevaid inimesi riigi poolt toetada maksusoodustustega. Kivimägi sõnul võiksid taoliste lepingute kontrollijatena tegutsedanäiteks perearstid.
Leivo sõnul ei aita perearstiga tehtavad lepingud, vaid inimesed peaksid ise teadvustama probleeme ja ise tahtma elada paremini ja tervislikumalt. "Meie ühiskond on kõvas stressis, millest on keeruline vabaneda, kui me midagi tegema ei hakka," rõhutas Leivo. Pärnitsa sõnul peaks poliitikute suhtumine tervishoiudu ja terviseedendusse muutuma, sest seni on süsteem olnud alarahastatud. Lisamiljardid tervishoidu aitaks ravijärjekordi lühendada. Kalviku arvates peaks eelkõige inimeste suhtumine muutuma. Langi sõnul mõjuvad aga väited õhukesest riigist kummaliselt. Tema sõnul ei saa sotsiaalsfääri investeerida, kui majandus ei tooda raha. "Kui kasvab SKP, siis läheb ka tervishoidu rohkem raha," märkis Lang. Ta lisas, et kõik süsteemid peaksid ka efektiivselt tegutsema, sest muidu tähendab raha andmine ebaefektiivsesse süsteemi "bensiiniga lõkke kustutamist". Langi sõnul võib küll ka perearstidega roheliste moodi lepinguid teha, kuid kuna "Eestis on rehepappide hulk suhteliselt suur", siis oleks seda keeruline kontrollida. Seederi sõnul ei ole täna lihtsaid lahendusi ja võluvõtit ehk riiki tuleks terviklikult arendada ja ühiskonda tuleks tervikuna käsitleda. Tema sõnul on täna tervishoid alarahastatud ning valitsus pole suutnud luua ka tervishoiu pikaajalist rahastamise mudelit, mis on olnud tema sõnul üks selle valitsuse tõsisemaid puudujääke. Laaneti sõnul saab meditsiin teha inimese heaks siiski vaid kümme protsenti ehk inimesed peaksid ise mõtlema tervisele ja näiteks sportima rohkem. Samas on tema sõnul vaja tuua meditsiin siiski ka inimestele lähemale ja ravijärjekordi lühendada ning garanteerida ka kiirabiteenus üle Eesti. Tema sõnul ei tuleks tegeleda vaid tagajärgedega, vaid ka ennetusega. Leivo lisas, et Eesti on täna olukorras, kus Nõukogude Eestist saadud resurss hakkab ammenduma ning tuleb hakata uusi hooneid ehitama. Tema sõnul on see kulude kasv koormav ning kui süsteemi ei saneerita, siis kulub suur hulk rahadest ainuüksi parandusteks ja remondiks. Leivo sõnul tähendab see lühiajalises perspektiivis suuri investeeringuid, et hooned tuleb korda teha. Tema sõnul oleks need ehitused olnud märksa odavamad, kui me oleks need teinud korda juba aastaid tagasi, sest ehitusmaksumused on tõusnud, kuid rahvaliidu ideed suurte investeeringute tarvis laenuvõtmiseks ei toetatud. Leivo sõnul ei pruugi ka euroliit lõpmatuseni meid oma abirahadega toetada. Pärnitsa sõnul ei toimi enam ideoloogia, et saame enne rikkaks ja siis mõtlema inimestele. Tema sõnul ei saa seetõttu kuidagi nõustuda maakonnahaiglate sulgemisega ja arstiabi kättesaadavuse vähenemisega. Ta lisas, et riik võiks siiski ka inimeste tervisthoidvat käitumist toetada, näiteks maksusoodustustega ning ka töökeskkonda tuleks tema sõnul parandada. Langi sõnul pole sotside jutus suurt uudist, sest nad ikka leiavad, et tööd pole vaja teha ja raha sajab taevast. Tema sõnul oleks parem, kui nõukogude aegsete inimeste hulk hakkaks otsa lõppema ehk ei peaks rääkima ainult kinnisvara keskselt. Langi sõnul võib kinnisvarasse kindlasti investeerida, kuid pole mõtet raha külvata kõikidesse 15 maakonnahaiglasse. Nii nagu pole mõtet investeerida ka kõikidesse koolidesse üle Eesti, sest rahvastik väheneb ja koolid jäävad tühjaks. Pigem tuleks Langi sõnul ehitada kaks maailmatasemel meditsiinikeskust Tallinna ja Tartusse, kus oleks kõrgel tasemel eriarstiabi. Leivo võitles vastu Langile väitega, et kui koolidesse ei investeeri, siis ei tule ka lapsi. "Mis oli enne kas muna või kana?" küsis Leivo, märkides, et kui pole koole, siis ei sünni ka lapsi.
Kivimägi sõnul on Eesti tervishoiusüsteem aktiivravikeskne ehk ravihaiglad võiks ehk tõesti olla kaks üle Eesti, kuid järelravi võiks olla juba maakondades. Probleem on tema sõnul, et pole ehitatud terviklikku haiglavõrku.
Seeder avaldas lootust, et riigikogu kinnitab homme seaduse, mis võtab tervishoiu kapitalikulud riigi kanda. Tema sõnul peaks seega ka riigieelarve ümber tegema. Lisaks võiks Seederi sõnul töövõimetushüvitistele mineva raha piirata näiteks 2/13 ravikindlustusmaksust, sest hüvitised muudkui suurenevad ja söövad raviraha ära. Langi sõnul ei too riigikogu otsus kapitalikulude osas mingit imet, vaid pigem on see ehitusfirmade huvides. Samas Langi sõnul tuleks midagi tõesti ette võtta töövõimetushüvitiste osas, sest mujal riikides pole see ainult riigi õlgadel. "On lubamatu, et me kulutame raviraha teisteks otstarveteks," lisas Lang. Langi sõnul peab nõustuma rohelistega, et tervishoiukulude osa SKPst peaks tõusma 5-lt 7-protsendini, kuid ta leiab, et ka inimeste osa tervisekulutustele peaks tõusma. Palgad Aarne Rannamäe viis teema palkade peale, küsides, et kas ka teistele elualadele peaks palku sarnaselt meditsiinitöötajatele hüppeliselt tõstma. Leivo sõnul on tõenäoliselt oht streikideks suurenemas, kui ka ametiühingud muutuvad kinnivarateemade kõrval rohkem inimestele mõtlevaks organisatsiooniks.
Laaneti sõnul polnud streigiähvardus hea idee, sest sisejulgeolekutöötajad näiteks ei saa streikida ning see mõjus rohkem poliitilise sammuna. Tema sõnul on "tekk kitsas", mistõttu ei saa seda mingi huvirühm ainult enda peale tõmmata, vaid peaks mõtlema Eesti arengule laiemalt.
Peeter Kaldre sõnul ei puudutanud arstide palgalepe noori arste, kes on endiselt riskirühm. Laaneti sõnul on valitsusel mitmeid samme siiski noorte arstide toetuseks. Pärnits kinnitas, et arstide strigiähvardus polnud mingi poliitiline samm, vaid lihtsalt viimane palgalepe lõppes ja oli aeg uus lepe sõlmida. Kui nad poleks koos raha nõudnud, siis poleks neil nii palju ka palk tõstetud, vihjas ta ametiühinguliikumise positiivsetele külgedele töövõtja jaoks.
Tema sõnul pole midagi kallimat, kui odav politsei ja päästja, sest see võib kaudselt kallimaks maksma minna. Pärnitsa sõnul tuleks politsei tõsta palkade osas tagasi eliidi hulka ja tõsta põhipalgad kahekordseks ja vähendada lisatasud alla 20-protsendi palgast, et tõsta inimeste kindlustunnet. Langi sõnul on õnnestunud majanduspoliitika jätkusuutlik ja selle eelduseks on tasakaalustatud areng. Lang polnud ka nõus Pärnitsa sooviga võrdsustada palku, sest see ei motiveeriks paremaid töötajaid. Pärnitsa sõnul pole ka erasektoris ja mujal Euroopas lisatasude osa palgas väga suur, mistõttu on praegune olukord ebanormaalne. Kalviku sõnul tuleks silmaspidada alampalga ja ülemise palga vahet ehk vahed süsteemis ei tohiks väga suureks käriseda. Tipp-palgad peaksid olema ka riigi seas sarnastel tasemetel, mitte erinevates ametkondade ja asutuste lõikes kordades erinema. Lisaks peaksid olema riigipalgad arusaadavad ja stabiilsed, mis lisaks inimestele kindlustunnet. Leivo sõnul on palgasüsteemi igiliikur, et püütakse palgafondi jagada nii, et kõigile jätkuks. Samas peaks tema sõnul hindama aga asjaolu, kui efektiivselt me oleme hakkama saanud. Leivo sõnul peame me tulevikus läbi ajama väiksema arvu inimestega, mistõttu tuleb hakata mõtlema riigisektori efektiivsusele. Seederi sõnul tuleks leida avaliku sektori palgapoliitikas tasakaal, et õdede palgad ei oleks näiteks kõrgemad kui õpetajatel ehk tema sõnul peaks olema palgasüsteem läbipaistev ja mõistetav kõigile.
Alkohol Laaneti sõnul oleks küll võimalik alkoholiga võidelda käskude-keeldudega, kuid kõik hakkab siiski väärtushinnanguteks ja kodu suhtumistest. Samas ei tohiks alkohol olla nii kergesti kättesaadav ja seda ei tohiks nii palju olla võimalik reklaamida, sest noored võivad läbi longero jõuda kangemate alkohoolsete jookide ja narkootikumideni. Laaneti sõnul tuleks toetada noorte huvitegevust, et noortel poleks aega alkoholile mõelda. Tema sõnul ei peaks alkoholi reklaamima ja kergemate alkohoolsete jookide aktsiisi tuleks tõsta. Langi sõnul reformierakond ei toeta alkoholismi, nagu erakonda on mõneti süüdistatud. Samas tema sõnul keeldude ja käskudega "õnn meie õuele ei saabu". Langi sõnul ei lõppe reklaami keelamisega alkoholi tarbimine ehk "pesupulbri reklaami tõttu ei hakata kaks korda rohkem pesu pesema". Langi sõnul algab palju suhtumise muutmisest - kooli haridusest, huviringid, sportimine jne, sest juuakse ikkagi, kui midagi teha ei ole. Tema sõnul on alkoholi müümine alaealistele keelatud, kuid kuna noored saavad ikka kuidagi alkoholi kätte, siis ühiskond ei pea seda raskeks kuriteoks ning keegi ei sekku, olgugi, et olemasolevad seadused seda keelavad. Langi sõnul alkoholimüügi keelamine viiks selle põranda alla ning ei lahendaks probleeme. Pärnitsa sõnul on WHO arvutanud, kui palju saaks inimelusid juurde, kui panna piiranguid alkoholile. Tema sõnul pole ükski partei seni sotse toetanud alkoholireklaami piirangute kehtestamisel. Lisaks tuleks Pärnitsa arvate ka alkoholiga võitluses noorte huviharidust toetada. Leivo sõnul on alkoholipoliitika pikaajaline protsess. Tema sõnul on veel 20-protsenti salaturgu alkoholiturul. Lisaks ei saa Leivo sõnul digiTV puhul reklaamipiirangutest rääkida, sest maailm on lahti. Tema sõnul ka müügikeelud ei aita. Kalviku sõnul tuleks alkoholireklaamid ikkagi keelata ja ka öine viinamüük keelata, sest noored on kergesti mõjutatavad ning alkoholi ei peaks olema kergesti kättesaadav. Kalviku sõnul peaks ka peredes suhtumine muutuma, sest eeskuju võetakse ikkagi kodust. Seederi sõnul üks konkreetne meede ainult ei aita ehk tuleks kõiki meetmeid koos kasutada- reklaamipiirangud, müügikeelud, koolitus ja kasvatus ning aktsiisitõusud. Tema sõnul suitsureklaami keelustamine üksi kiireid lahendusi ei toonud. Kivimägi sõnul ei saa siiski alkoholi pesupulbriga võrrelda, sest seda pole eluks kindlasti vaja. Tema sõnul tuleb võidelda ka põhjustega, miks juuakse. Aidates luua terveid peresid, kus elavad vanavanemad laste ja lastelastega lähestikku, siis see toodab ka tervemaid lapsi, kes ei lange nii lihtsalt alkoholi küüsi.
Pension Pärnitsa sõnul peaks riik "pensionäride poole rohkem kummardama, kuid siiski ilma selgroogu murdmata". Tema sõnul vajaksid pensionärid stabiilset pensionisüsteemi, mis tähendaks pensioniindeks muutmist. Lisaks vajaks muutmist ka pensioniarvestuse süsteem, et alla keskmise palga töötajad ei saaks pensionile jäädes esimesest pensionisambast vaid rahvapensioni. Laaneti sõnul on pensionärid täna optimistlikud ja kui ka keskerakonna lubatud pensionid tulevikus makstakse, siis ei tohiks neil probleeme olla. Langi sõnul on keskerakonna lubatud 8000-kroonine pension ikka väga kõrge, mida võib olla riigil keeruline maksta ja see pole ka nii palju inflatsiooni tõttu väärt kui loodetakse. Kui aga majandus kasvab edasi, siis on võimalik samas pensione kahekordseks tõsta, nagu reformierakond on lubanud.
Leivo sõnul tuleks hoolitseda, et inimesed ikkagi pensionini elaksid. Tema sõnul lubab rahvaliit 6000 krooni pensioni 2011.aastal, mis tundub reaalsem, kui mõnede parteide lubatud ebareaalsed numbrid. Kalviku sõnul võiks pensionid olla seotud riigikogu liikmete palgaga ehk pensionikasv peaks olema pidev. Samas peab mõtlema inimkonna vananemisele ehk pensionimaksjaid ei pruugi enam varsti jätkuda. Seeder lisas, et kui majandusel läheb hästi, on 6000-kroonine pension ka võimalik. Samas toetas ka Seeder esimese pensionisamba suuremat solidaarsust. Kivimägi sõnul on konkreetsete pensioninumbrite lubamine populistlik, sest kui majandusel läheb hästi, siis ka pensionid suurenevad. Kui läheb aga halvasti, siis ei pruugu ka pensionitõusud nii suured tulla. |
Vanemad uudised.
