| |
|
 |
Viie aastaga on Eestis suletud üle 30 pangakontori. |
|
Pangad jätavad maainimesed Postipanga meelevalda
(40)
21.01.2005 00:01
Kaire Uusen, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Maainimesed ja ka väikelinnade elanikud peavad suletud pangakontorite tõttu
sõitma kümnete kilomeetrite kaugusele või tegema hädavajalikke tehinguid kõrgema
teenustasu eest postkontorites.
Suuremates linnades elavad inimesed ei kujuta oma elu ette ilma pangakontori või sularahaautomaadita. Eestis elab aga kümneid tuhandeid inimesi, kes peavad sularaha väljavõtmiseks võtma ette sõidu mitmekümne kilomeetri kaugusele naabervalda või külastama harilikust kõrgema teenustasuga Ühispanga postipanka. Seda ajal, kus bussiliiklus on paljudes piirkondades hääbumas ning sissetulekud väga väikesed. Viljandimaa Mõisaküla linnas ei ole juba ligi viis aastat pangakontorit ega ka rahaautomaati, sest pangad ei saaks sellest mingit tulu. Praegu on ainsaks võimaluseks postipank, mis tähendab, et hädavajalikud maksed saab teha postkontoris. Kaubandus hääbub Mõisaküla linnapea Aule Kikas on enda sõnul rääkinud nii Hansapanga kui ka Ühispanga töötajatega, kuid kasu ei ole sellest olnud. «Üks Hansapanga töötaja ütles, et milleks teil seal üldse sularaha vaja on, makske mobiiliga,» rääkis Kikas. Kikas ütles, et ta ei kujuta ette, kuidas Mõisaküla elanikud ilma sularahata hakkama saaks. «Memmed ei saa ju turule minnes mobiiliga maksta. Lastel on kooliminekuks samuti veidike sularaha vaja,» selgitas Kikas. «Sularahaautomaati oleks kohe väga vaja,» rääkis Mõisaküla kaubamaja juhataja Janne Lilleste. «Inimesed kurdavad, et postipangas on teenustasud väga kõrged.» Pangakontori ja sularahaautomaadi puudumine suretab tema sõnul välja niigi vähese majandustegevuse. «Kui inimesed sõidavad raha väljavõtmiseks Abjasse või Viljandisse, siis tehakse ka ostud seal,» kurtis Lilleste. Tema sõnul on sularahaautomaadi puudumine andnud valusa löögi kõigile Mõisaküla kauplustele. Kallis teenustasu Rohkem kui 1600 elanikuga Avinurme vallas Ida-Virumaal ei ole samuti pangakontorit ega sularahaautomaati. Veel mõned aastad tagasi oli seal aga kaks pangakontorit. Sularahaautomaati ei ole ükski pank nõus püsti panema – turvalisuse pärast. Ka bensiinijaamas ei ole võimalik pangakaardiga kütust osta, mis ehmatab Avinurme vallasekretäri Imbi Kaarama sõnul just linlasi. Vallas korraldatud pütilaada ajal imestasid paljud kaugemalt ostma tulnud, et kuidas selline elu võimalik on. Kohalikud elanikud on tema sõnul lihtsalt sunnitud leppima. Lähim pangakontor ja sularahaautomaat asuvad kahekümne kilomeetri kaugusel Mustvees. Suuremaid rahaprobleeme saab Kaarama sõnul lahendada Ühispanga postipangas. «Postipangas on teenustasud väiksema sissetulekuga inimeste jaoks aga liiga kõrged,» ütles Kaarama. Alles hiljuti oli üks Avinurme elanik talle kurtnud, et lihtsa tehingu tegemine läks talle kui mitte Ühispanga kliendile kaks korda kallimaks. Lääne-Virumaal asuva Tamsalu linnavolikogu esimees Andrus Freienthal ütles, et neil suleti pangakontor ligi aasta tagasi. «Kahtlemata on see probleem, et panka ei ole,» tunnistas Freienthal, kes võis enda näitel öelda, et panga puudumine mõjutab igapäevaelu. «Näiteks raha vahetamiseks tuleb nüüd sõita kaugele,» tõi Freienthal näite. Enamikul vanematel inimestel ei ole võimalust ega ka oskust interneti teel pangaarveid maksta. Pangad võiksid Freienthali sõnul teha rohkem regionaalpoliitikat. «Nad võiks ju väikese osa oma kasumist loovutada,»
arutles Freienthal.
Arvamus Sven Meimer , Eesti Panga finantsvahenduse osakonna juhataja: Esmavajalike teenuste kättesaadavuse tagamine on riigi kohus. Pangateenust ei saa kindlasti pidada samasuguseks esmavajaduste rahuldamise teenuseks nagu arstiabi, kuid samas päris ilma pangateenuseta tänapäeval ka enam hakkama ei saa. Täna on pangateenus kättesaadav nii pangakontorite, postkontorite kui ka elektroonsete sidekanalite kaudu. Väga raske on määratleda kriteeriume, mille alusel öelda, et pangateenus ei ole inimesele teatud piirkonnas kättesaadav. Tõsiasi, et igas enam kui n asukaga asustatud punktis ei ole pangakontorit või sularahaautomaati, ei anna piisavat alust pangateenuse kättesaadavuse üle otsustamiseks. Kuna Eestis ei ole kokku lepitud, missugune hulk pangateenuseid peab olema esmavajaduslikult kättesaadav ja mis on selliste teenuste puhul kättesaadavuse kriteeriumiks, siis on raske öelda, kas ja kui, siis mida, peab pangateenuste kättesaadavuse suurendamiseks tegema. Jaan Õunapuu , regionaalminister: Pangad võiksid Eestis mingil määral teenuseid doteerida, vähemalt teatud piirkondades. Üheks võimalikuks lahendiks on ka see, kui omavalitsus ja pank jõuaksid läbirääkimiste teel kokkuleppele sularahaautomaadi paigaldamise osas. Pangakontorite osatähtsus ei ole nii suur enam. Olen Eestis palju ringi sõitnud ning näinud, et peaaegu kõikides vallakeskustes on olemas internetikeskused, kus kohalikud inimesed saavad pangaarveid maksta. Rõõmu teeb see, et nende hulgas on ka vanemaid inimesi. Kuid sularahaautomaadid on kindlasti väga vajalikud, et inimesed ei peaks raha väljavõtmiseks mitmekümnete kilomeetrite kaugusele sõitma. Pangad võiksid olla samuti missioonitundega ja mõelda nende inimeste peale, kes elavad ja töötavad väikestes asulates.
|
Tee koduleheks
