Narva Kreenholmi ametiühing nõudis tekstiiliettevõtte juhtkonnalt 2007. aasta jooksul kaks korda 20 protsenti palgatõusu, ähvardades vastasel korral protestiaktsioonidega.

Eelmisel nädalal anti Kreenholmi vabrikute töökollektiivide 72 usaldusisiku allkirjaga kiri edasi Rootsi kompanii Boras Wäfveri juhatuse liikmetele, kellele kuulub Eesti Kreenholmi Valduse AS. Ametiühingujuhid nõudsid töötajatele 1. jaanuarist 20protsendilist palgatõusu, lisaks peaks palk 1. juulist veel kord sama palju tõusma, kirjutab Põhjarannik.

Dmitrijeva ütles, et Kreenholmi Narva juhid palusid terve aasta nõudmistega «sõud» mitte korraldada. Nüüd on ametiühing aru saanud, et selleta ei saa midagi otsustada.

2007. aasta jaanuari alguses saab läbi praegune ametiühingu ja tööandja vahel sõlmitud kollektiivleping. Uute läbirääkimiste käigus nõustusid juhid tõstma palka jaanuarist 12,5 ja juulist veel 5 protsenti. Kuid ametiühingu arvates on selline tõus ainult palkade loomulik korrigeerimine seoses miinimumpalga tõusuga.

Ametiühingu andmetel on 2006. aastal omal soovil ettevõttest lahkunud 460 inimest. Praegu on töökollektiivis 3174 inimest.

Dmitrijeva sõnul on ametiühingujuhid palgatõusust korduvalt vestelnud Kreenholmi Valduse Narva peadirektori Matti Haarajokiga, kuid selgeks on saanud, et tema ei saa midagi otsustada. Seepärast pöördus ametiühing kirjaga Boras Wäfveri poole.

«Töötajad saavad kahe, mõnikord isegi kolme eest töötades miinimumpalgast veidi suuremat palka. Ettevõtte juhtkond põhjendab seda Kreenholmi halvenenud olukorraga. Kuid meie anname töötades endast kõik, töötame ka 12 tundi ja teeme ületunde. Me ei pea meile välja maksmata jäänud palgaga kinni maksma oskamatust toodangut müüa, miljonite kulutamist «õhuprojektidele», mis peale kahjumi pole Kreenholmile midagi toonud. Me ei pea maksma ka juhtide ränkade vigade eest,» seisab läkituses Kreenholmi omanikule.

Toimetas Aivar Õepa, PM online