Venemaa kavatsus tõsta Valgevenele müüdava gaasi hinda pea neli korda ähvardab taas tekitada aastataguse olukorra, mil Moskva katkestatud gaasitarned Ukrainale jätsid gaasist osaliselt ilma ka muu Euroopa. Lisaks võib kallinenud gaas saada saatuslikuks Valgevene diktaatori Aleksandr Lukašenka režiimile. Kui Moskva aasta eest Ukraina gaasikraanid kinni keeras ja gaasi eest «maailmaturu» hinda nõudis, meenutasid paljud analüütikud, et Minsk saab jätkuvalt odavalt gaasi. Ukraina ja hiljem Gruusia karistamist peeti Moskva energiarelvaks ja Valgevene paistis Moskva silmis paipoisina.Praegu näib, et Lukašenka on lemmiku staatusest ilma jäänud. Tüli selle üle, et Vene energiagigant Gazprom sooviks kontrollida Valgevene torustikku, on kindlasti üheks Moskva ja Minski erimeelsuste ajendiks. Teiseks tasub meenutada Lukašenka vastuseisu Kremli kavandatud Vene-Valgevene ühinemisplaanile. Kolmandaks aimub siit Moskva soov end mõnevõrra distantseerida Lukašenka režiimist, mis lääne silmis on muutunud selgelt paariaks ja seadnud kahtluse alla Vene presidendi Vladimir Putini soovi Venemaad läänega siduda. Ehkki läbi Valgevene voolav gaas moodustab üksnes 20 protsenti Euroopale minevast gaasist, satuvad Valgevene gaasitarnete lõppedes kõigepealt löögi alla Poola, Saksamaa, Prantsusmaa ja Holland. Kõik see tekitab taas kord küsimuse Euroopa Liidu ühise energiapoliitika vajalikkuse ja energiatarnete mitmekesistamise kohta. Ei ole ka kahtlust, et kallinev gaas seab tõsise löögi alla Lukašenka režiimi, mis on suutnud elus püsida just tänu odavale energiale ja sellest tulenevalt üsna stabiilsetele hindadele. Lukašenka valimisedu märtsis põhines lisaks oponentide heidutamisele ja demokraatia puudumisele ka tõsiasjal, et teda toetasid stabiilsust hindavad tavainimesed. Kui stabiilsus kaob, võib ka Lukašenka jalgealune tuliseks minna. Euroopa Liidule on aga järjekordne gaasitüli taas meeldetuletuseks, et Moskvaga tuleb ajada asju võimalikult ühel keelel ja mitte loota mingitele erilepetele, nagu valitsesid Minski ja Moskva vahel. Seda enam oleks vaja seni toppama jäänud uuendatud koostöö- ja partnerluslepet Euroopa Liidu ja Venemaa vahel, kus oleks kindlalt sees ka energiapeatükk. Vastasel korral jääbki Moskva Euroopat energiaga šantažeerima. |
kõik galeriid
