Kuus kuni seitse kingitust on planeerinud teha nii majanduslikult heal järjel kui ka väiksema sissetulekuga pered, teatas Emor Balti regiooni arendusjuht Margo Veskimägi. 

Erinevused perede kingieelarve lõikes on aga peaaegu kahekordsed.

Samal teemal: Saksa kristlased sõdivad jõuluvanaga (46)

Peredes, kus sissetulek pereliikme kohta on üle 5000 krooni kuus, tehakse kingitusi keskmiselt 1240 krooni väärtuses, peredes kus kuusissetuleku pereliikme kohta jääb alla 2000 krooni, panustatakse kingitustele keskmiselt 710 krooni.

Võrreldes eelmise aastaga on enam suurendanud oma kingieelarvet just väiksema ostujõuga pered, kes eelmisel aastal kulutasid kinkidele kuni 570 krooni.

Uuring näitas ka, et kingioste ei planeerita pika aja peale ette.

Ligikaudu pool kõigist küsitletutest vastas, et teevad jõuluostud detsembri alguses või novembris, kolmandik muretseb kingitused aga vahetult jõulude eel.

Kingiostud jätab vahetult jõulueelsesse aega peaaegu pool vastanud meestest ning veidi enam kui neljandik naistest.

Mehed on nõus tegema aga suuremaid kingitusi: meeste kingieelarve on keskmiselt 925 krooni ja naistel 780 krooni.

Kõige sagedasem välja öeldud kingisoov oli sellel aastal tervis, mida soovib endale ligi kümnendik eestimaalastest. Palju sooviti ka, et kõik lähedased oleksid õnnelikud ja rahul.

Materiaalsetest asjadest on sellel aastal kõige oodatumate jõulukingituste seas riided ja jalatsid, mobiiltelefon, kodutehnika ja koduelektroonika ning raamatud.

Eestlaste hulgas soovitakse enam uusi riideid/jalanõusid, muust rahvusest elanike hulgas eelistatakse kingikotist leida just mobiiltelefoni.

Aastavahetuse veedab kaks kolmandikku Eesti elanikest koduse peolaua ääres.

Emori novembri lõpus korraldatud küsitlusele vastas 503 eestimaalast vanuses 15-74 eluaastat.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 1.78