Tallinna Levadia jalgpallimeeskonna presidendi Viktor
Levada tänahommikune otsus mitte lubada klubi peatreenerit Tarmo Rüütlit
koondise etteotsa valmistas nördimuse paljudele sinisärklaste
pöidlahoidjatele.
Andres Kalvik
Seda, kui kõrgelt hindab Eesti Jalgpalli Liit ja presidendist läbirääkija
Aivar Pohlak Rüütli võimeid, näitab ilmekalt paar tundi hiljem tehtud
kontrapakkumine. Alaliit on valmis minema kompromissile ehk lubama Rüütlil
juhendada tuleval aastal korraga nii Levadiat kui ka koondist, et ta saaks
seejärel ainult riigi esindusmeeskonnale pühenduda.
Kui täna mõtlemisaja võtnud Levada peaks ka nüüd Rüütlit kinni hoidma,
näitaks see metalliärimehe kitsarinnalisust ja ta solvaks kogu Maarjamaa
jalgpalli. Raske uskuda, et Eesti üks rikkamaid mehi niimoodi käituks.
Irvhambad võivad käsi hõõrudes viidata, et koondise ja klubi treeneri koha
ühendamine tähendaks ajas tagasiminekut, kuid seitse aastat tagasi sarnase
kadalipu läbinud Rüütli sõnades oma tööga toime tulla pole mõtet
kahelda.
