| Esimene leid tuli välja juba 2005. aastal ja siis leiti mammutiluu ja -kihva alt kahe lapse säilmed, kes võisid olla kaksikud, kirjutab Sciencedaily.com.
27 000 aasta vanuste luude esmane uurimine näitas, et lapsed surid
üheksa kuni kümne kuu vanuselt.
Kolmanda, umbes kolme kuu vanuselt surnud imiku haud leiti sel aastal
esimesest hauast meeter eemal.
«Kaksikud olid maetud nii, et neid kaitses suur mammutiluu ja tänu sellele
ning neid ümbritsenud ookriga segatud mullale olid luud hästi säilinud,» ütles
arheoloog Christine Neugebauer-Maresch.
Arheoloog lisas, et Euroopast pole varem paleoliitikumist pärinevaid
imikuhaudu leitud.
Leide uuriti nii laserkiire kui ka arvuti abil. Lasteluude juurest leidsid
arheoloogid veel kaks loomakihvadest kaelakeed.
«Leidsime ka luust nõela, mis võis kinni hoida loomanahka või karusnahka,
mille sisse lapsed mässitud olid,» lisas Neugebauer-Maresch.
Kiviaegsed lastehauad leiti Alam-Austriast, Kremsi ja Doonau jõgede
ristumisala lähistelt.
Teadlaste kinnitusel kuuluvad nii hauad, hauapanused kui ka savisse jäetud
käejäljed Gravettia kultuuri (28 000 – 22 000 aastat tagasi) aega.
«Kui siiani oleme selle kultuuri täiskasvanud esindajate matmispaiku leidnud,
siis nüüdne lastehaudade leid on ainulaadne ja haruldane,» sõnas antropoloog
Olga Soffer.
Soffer jätkas, et kuna lapsed olid maetud koos hauapanustega, siis võisid
nad küttide-korilaste ühiskonnas «kõrgklassi» kuuluda.
Lisaks kavatsevad Austria arheoloogid teha leitud lasteluudele ka DNA-testi,
selgitamaks välja, kas nad kannavad endas ka neandertallaste geene.
«Palju on vaieldud selle üle, et inimesed ja neandertallased elasid koos ja
said ühiseid järglasi. Nüüd on meil võimalus teha kindlaks, kas nende laste DNA
sisaldab neandertallaste geene,» sõnas Soffer. Toimetas Inna-Katrin Hein, PM online |
kõik galeriid
