Neljapäevaõhtune telesaade «Top 10» oli üsna üllatav. Neil kordadel, kui sellele saatele peale olen sattunud, on seal leidunud küll konstruktiivset kriitikat ja väikest lõõpimist, kuid mitte teiste rahvuste pahatahtlikku mahategemist. Viimases saates aga Aivar Riisalu Eesti esiluuserite kohta käivaid kommentaare kuulates tekkis küll tunne, et tema sõnavõtt läheb üle igasuguse piiri. Meeldivad on need inimesed, kes teavad, millistel teemadel ja mis seltskonnas sõna võtta. Vabandust, aga kui inimene sõimab ühes telekanalis kõiki mustanahalisi pigideks ja muid tõmmunahalisi tšurkadeks, siis see jätab labase mulje sõimajast endast, mitte neist, kelle pihta neid sõnu loobitakse. Kas sõnavabadus peab ilmtingimata tähendama teiste inimeste, rahvuste ja rasside pihta sopaloopimist? Kui igal neljapäeval eetris olev «Top 10» oleks saade, kus tutvustatakse igasuguste äärmuslaste maailmavaadet, siis saaks sellistest sõnavõttudest veel aru. Sinna pilasaatesse võiks aga kommenteerima kutsuda inimesi, kes oskavad nalja teha nii, et rahvuslikul pinnal pingeid ei teki. Varem kerge meelelahutusena tundunud saade võiks nendesse raamidesse jääda ka edaspidi. Küllap on igal inimesel oma (eel)arvamused, kuid viisakas oleks mõnel teemal avalikult sõna mitte võtta. Isegi teiste saatekülaliste, Merlyn Uusküla (Nexuse Merka) ja Marta Vaariku naiselikud manitsused tuure maha võtta ei jõudnud Riisaluni. Eestis on väga vahvaid tumedanahalisi missioonitundega aktiivseid inimesi, kes – üllatus-üllatus – ei varasta, ei vea narkootikume üle piiri ega tegele prostitutsiooniga. See, et iga rahva hulgas leidub vargaid, pätte ja kaabakaid, on ammu ära nämmutatud teema. Nii ongi. Vaevalt et siia Eestisse hakkab nüüd miljoneid mustnahalisi, kollase rassi esindajaid või keda iganes sisse voorima. Need mõned, kes siin alaliselt elavad, on piisake meres. Hiljuti kirjutas üks Soome riigitegelane, et eestlastele on varastamine juba emapiimaga sisse söödetud. Huvitav, kui paljud eestlased tema arvamusega nõustuvad? Tervitatav oli Riisalu vastuseis narkootikumidele, sest niisugust sõnumit võiksid avaliku elu tegelased rohkem edastada. Ajad, mil Aivar Riisalu teleesinemised piirdusid Meie Mehe kontsertide ülekandega, jätsid temast väga muheda mulje. Kahju, et tähelepanu saavutamise näljas käitutakse vahel vastutustundetult. |
kõik galeriid
