| Langi teeb murelikuks see, et kui BRS peaks aasta pärast likvideeritama, ei pruugi riigil olla enam isikut, kellelt võimalikke trahve küsida või kellele muid nõudeid esitada. «Lepingutest tuleneb kohustus mitte likvideerida BRSi ühe aasta jooksul lepingute sõlmimisest alates. Seega, juhul kui BRS ühe aasta möödudes likvideeritakse, siis lõpeb ilma õigusjärgluseta õigussubjekt, kelle vastu üleüldse nõuet maksma panna saab,» seisab justiitsminister Rein Langi allkirja kandvas dokumendis «Eesti Raudtee aktsiate tagasiostulepinguga seotud ohud.» Langi häirib, et mõlemad lepingupooled loobuvad igasugustest nõuetest teineteise vastu. See on tema hinnangul kahjulik riigile, sest BRSil vaevalt hiljem midagi nõuda on, küll aga võib nõudmisi tekkida riigil. «Eelneva asemel peaks selleks, et riigi huvid oleks kohaselt kaitstud, lepingus olema sätestatud põhimõte, et müüja vastutab vähemalt kõikide tavapärasest majandustegevusest väljuvate kahjulike tehingute ja väljamaksete eest, millest ostja ei teadnud ega pidanudki teadma.» Juhul kui sõlmitakse raudtee aktsiate omandamise leping praegusel kujul ja selgub, et raudtee väärtus on mingite kahjulike lepingute tõttu oluliselt väiksem, on Langi sõnul pea võimatu hinda alandada või kahju hüvitada. Langi toob välja ka, et lepingutega loobutakse põhjendamatult kõikidest võimalikest nõuetest, mis poolte vahel on. «Lepingupoolte tegelik tahe on loobuda kõikidest raudtee erastamisega, raudtee aktsionäriks olemisega, erastamislepingu täitmisega ja nende pinnalt Stockholmi vahekohtusse ja ICSID-le (Maailmapanga alluvuses olev vahekohus – toim.) esitatud nõuetest ja vaidlustest.» Seega tuleks Langi hinnangul nõuded, millest pooled vastastikku loobuda soovivad, määratleda, mitte öelda ebamääraselt, et pooled loobuvad üksteise suhtes kõikidest kõikvõimalikest nõuetest. «Vastasel juhul võib juhtuda, et riik loobub põhjendamatult mõnest nõudest, millest loobumine ei olnud tegelikult seotud käesolevatest lepingutest tulenevate eesmärkidega. Kui selline nõue peaks ilmnema, mida seetõttu maksma panna ei saa, siis tuleb seda käsitleda riigile tekkiva kahjuna.» Lang pöörab tähelepanu ka asjaolule, et riigistamisega seotud lepingutes nähakse ette, et need on konfidentsiaalsed kõiges, välja arvatud ostuhind. Sellise konfidentsiaalsuskohustuse ettenägemise võimalikkus on Langi hinnangul äärmiselt küsitav, kuivõrd avaliku teabe seadus seab info asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamisele piirangud. Eriti problemaatiliseks peab Lang seda, et piiratakse eelarvevahendite kasutamist käsitlevate dokumentide kättesaadavust. «Seda, kas riik saab avaliku teabe seaduse kohaselt lepingutes sisalduva teabe avalikustamisest keelduda, tuleks eraldi analüüsida. Seni seda tehtud ei ole. Riik ei tohi endale lepinguga võtta kohustusi, kui ta ei ole kindel, et ta lepingutega võetud kohustusi täita suudab.» Eesti riik saab BRSiga ettevalmistatud lepingute järgi BRSi 66-protsendilise osaluse Eesti Raudtees 2,35 miljardi krooniga. Riik ja BRS parafeerisid raudtee taasriigistamisega seotud lepped 18. oktoobril. Lõplikult saavad pooled tehingu vormistada pärast seda, kui see on saanud heakskiidu riigikogult, kes arutab seda tänavuse lisaeelarve raames. Pooled loodavad tehingu lõpetada veel sellel aastal. Toimetas Alo Raun, PM online |
kõik galeriid
