Lõuna ringkonnaprokuröri Alar Häidbergi sõnul saadi värvikanistrilt kõlblik DNA.

«Siiski ei hakata külaelanikelt võrdlusmaterjali võtma ja sadu kulukaid ekspertiise tegema, seda tehakse vaid konkreetse kahtlustatava suhtes, kui uurimine peaks ükskord niikaugele jõudma,» märkis Alar Häidberg.

Praeguse seisuga kriminaalasjas kahtlustatavaid ei ole. Huligaanid valasid Nõukogude sõdurite mälestusmärgi Suure-Kambjas pruuni värviga üle septembris.

Pärast Lihula monumendi mahavõtmist rikuti punamonumente mitmel pool Eestis - näiteks Rakvere kesklinnas võõbati punaväelaste mälestusmärgile haakrist ja SSi sümbol; Sõmeru vallas Katela küla lähedal kallati 1919. aastal hukatud punakaartlaste ausammas üle punase värviga.

Septembris soditi Mäksal Punaarmee poolt Emajõe forsseerimist tähistavale mälestusmärgile «Au sm Juhan Parts».

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3.5