«Kõigepealt tuleb saada Lääne-Eesti saarte transpordiühendus korda ja alles siis arutada püsiühenduse ehk silla või tunneli rajamist,» ütles Tallinna tehnikakõrgkooli prorektor, transpordilogistika magister Enno Lend.

«Püsiühendus tundub atraktiivne halvasti toimiva laevaühenduse puhul nagu praegu,» lausus Lend.

Tallinna tehnikaülikooli Tallinna kolledži professori Aare-Maldus Uustalu sõnul pole Saaremaa silla puhul siiani tehtud vettpidavaid tasuvuse analüüse, sest võrdluses praeguse parvlaevaliikluse majandusnäitajatega ei ole Saaremaa Laevakompanii esitatud andmed vettpidavad.

Mõlemad teadlased on Lääne-Eesti saarte ühendusega tegelenud aastakümneid.

Lendi sõnul muutub sillaprojekt eriti küsitavaks, kui selle eest peab maksma hakkama. «Tasulise parvlaeva asemel tasuline sild ei lahenda tõkkeid, mis praegu Saaremaa majandust pärsivad,» lausus ta.

«Kui aga riik sillakasutust doteerib, siis kahe miljardi kroonise silla amortisatsioonikuludeks ühe protsendi ulatuses silla hinnast aastas kuluks riigil rohkem raha kui praeguse taseme juures parvlaeva dotatsiooniks.»

Lendi sõnul ei lahenda ka tasuta püsiühendus saare majandusprobleeme. «Rootsi Alandi sillast loodeti saarele suurt majanduskasvu, kuid tegelikult muutus see saar lihtsalt magalaks,» tõi ta näiteks.

Lendi sõnul võiks sillaehituseks kavandatavast 1,5-2 miljardist kroonist poole väiksema summa investeerimisel saarte majandusse saada hoopis parema tulemuse.

Teadlaste ettepanekul peaks riik kõigepealt mõtlema uutele, kiirematele ja väiksematele laevadele, mis ühendusepidamist Hiiu- ja Saaremaa ning mandri vahel tõesti parandaks.

Praegu kasutatavad suured, aeglased laevad, mis ka väga pikka peale- ja mahasõiduaega nõuavad, on ajast ja arust.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.13