Kui Valga jalgpallur Pavel Kiseljov otsustas oma nime muuta Pavel Londakiks, siis võttis ka tema abikaasa endale nimeks Irina Londak

See tähendas emale nii palju, nendib Maksim Jermakovist Max Kauriks muutunud noorsand. Põhjused, mis teda sünnijärgset nimekombinatsiooni muutma ajendasid, olidki emotsionaalset laadi.

«Väljendasin Kauri nime võttes tänu oma emale, kes kasvatas üksinda mind ja mu õde,» põhjendab Tallinna linnapea nõunikuna töötav Kaur. «Ja andsin au oma õele Katrin Kaurile, kes hukkus Estonia katastroofis. Kui juba nimevahetamiseks läks, siis muutsin ka eesnime - Maxiks kutsuti mind juba kooliajal, pealegi on see lühend Maksimist.»

Ka enamik teistest Eesti nimevahetajatest on ajendite osas noorpoliitikuga solidaarsed, võttes uueks perekonnanimeks mõne suguvõsas juba kasutamist leidnud nime, näiteks ema või vanaema neiupõlvenime.

Kolmveerand kõigist muutjatest soovibki vahetada just perekonnanime, ülejäänud muudavad kas pelgalt eesnime või mõlemat. Mõni teeb seda kaks, mõni suisa kolm korda.

Vahetajate arv on viimaste aastatega järk-järgult kerkinud ning ähvardab tänavu purustada kümne aasta tagust rekordit, kui nimevahetajaid oli 1405. Käesoleva aasta kümne kuuga on nimemuutmisloa saanud juba 1132 inimest mullu uue nime saanud 1052 vastu.

Siseministeeriumi rahvastikutoimingute osakonna nõunik Eve Mitin, kelle kaudu kõigi nimemuutjate sooviavaldused loa andja ehk ministrini rändavad, on lugenud kõikvõimalikke põhjendusi, miks Michael on parem kui Mihkel või miks Orlovast peab saama Kotkas.

Motiivide loetelu venib pikaks - praegune nimi on halvakõlaline, kaheosaline, venepärane, eestipärane, liiga pikk, liiga tavaline, ei vasta päritolule, kuulub endisele abikaasale, numeroloogiliselt sobimatu, välismaistele kolleegidele arusaamatu, liiga levinud, pole europärane.

Venelaste seas levib tasapisi komme vahepeal käibelt kadunud isanime ausse tõstmine - näiteks Natalja, kelle isanimi on Pavel, võtab uueks eesnimeks Natalja Pavlova, perekonnanimi sinna otsa.

Seevastu üks eestlane kirjutas otse ja ausalt - mulle eesti nimed ei meeldi, tahan uut ja välismaist. Nimemuutmistrend liigubki tasapisi võõrapärasuse suunas ja sünnijärgne päritolu minetab tähtsust. Mitini kinnitusel leiavad hoolsad telerivaatajad endale uusi nimesid ka seebiseriaalidest, Ridge ja Salome näiteks.

Max Kaur kinnitab, et kuigi Jermakovi nimi oli talle võõras, polnud selle väljavahetamisel noormehe päritolu häbenemisega mingit pistmist.

«Noorpoliitikuna oleks vene nimega ehk mugavamgi läbi lüüa, saaksin venelastelt rohkem hääli,» arutleb Kaur, kelles voolab nii juudi, kreeka kui slaavi verd, ning kelle esivanemaid kutsuti Jermakovide asemel hoopis juudipäraselt Israelovitshideks.

Jalgpalliklubi Valga väravavahist Pavel Kiseljovist sai Pavel Londak soovist kanda ema teise abikaasa perekonnanime, mis on tuletis juudipärasest perekonnanimest Londa.

«Kasuisa on mind lapsest saadik kasvatanud, pärisisaga kohtusin harva,» põhjendas sünninimest loobumist jalgpallur, kellega koos vahetasid nime ka naine ja laps.

Mingeid probleeme uute dokumentide saamise või muude segaduste näol neil taluda ei tulnud.

Seevastu möönavad nimemuutmisega kaasnevaid muresid teised.

Lavakunstitudeng Jaak Teppart, kes nüüd kannab vanaisa perekonnanime Prints, ei taha kogetud probleemidele viidates, aga neid täpsustamata jättes, nimevahetusest sugugi rääkida.

Kunstnik, kes isalt saadud venepärase perekonnanime kümne aasta eest ema neiupõlve eestikõlalise vastu vahetas, kõneleb küll, aga soovib anonüümseks jääda.

«Muutsin oma nime nii ammu, et ei pea vajalikuks eelmist meenutadagi,» ütleb ta. «Ükskord sattus minu nimevahetus lehte ja pärast seda hakkasid mõned inimesed mind vana nimega torkama. Pole teistel vaja seda teada.»

Kunstniku nimemuutuse tingis ka oma lapsele lihtsama elu soovimine - oma koolipõlves sai vene nimega kunstnik ohtralt hüüdnimesid ja osutus kaaslaste norimiste märklauaks.

Seadused nimemuutmisel erilisi piiranguid ei sea - uus nimi ei tohi vaid kuuluda mõnele üldtuntud suguvõsale ega olla halvakõlaline või labase tähendusega.

Näiteks taotlused eesnime Versus ja perekonnanime Pilukelluke saamiseks on siseminister allkirjastamata jätnud.

Üksikuid tähti ega numbreid ei pea ametnikud samuti korralikuks nimeks, nii ei saa naine oma eesnime muuta Boney M-ks ega mees Nikolai II-ks.

«Siis ta sai eesnimeks Nikolai Teine - sellest polnud meil põhjust keelduda,» kostab Mitin. «Sageli arvavad inimesed, et kuna nad peavad vahetuse eest maksma 600 krooni riigilõivu, võivad võtta endale mis tahes nime. Päris nii ikka ei saa.»

Seevastu uus isikunimede seadus, mis praegu alles väljatöötamisel, kärbib vahetamistoimingute vabadust. Näiteks sätestab seaduseelnõu, et nime tohib vahetada vaid korra elus. Ja perekonnanime, mida kannab rohkem kui 500 inimest, ei tohi endale võtta - ainuüksi Tammesid elab Eestis praegu sellest piirist kümme korda rohkem.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.78