Ehkki Eesti valitsuse määrus lubab lisaülesannete ja nõutavast tulemuslikuma töö eest maksta lisatasu 50% astmepalgast, kasseerivad paljud ametnikud iga kuu sisse palju suurema boonuse. Konks on selles, et 50 protsendi piirangu saab minister soovi korral tühistada.

Samal teemal: Juhtkiri: Keeruline ülesanne (4) Postimehe küsitletud palgaasjatundjad kahtlevad ametnike tulemustasude tõhususes

Nii saabki minister määrata asutuse juhile või osakonnajuhatajale lisaks põhipalgale mitmekümne tuhande krooni suuruse tulemustasu. Ainus tingimus on, et asutuse eelarves jätkub selleks raha.

Palk kui peibutis

Just tänu lisatasudele saab teistest juhtidest mitu korda kõrgemat riigipalka maksu- ja tolliameti juht Aivar Rehe. Talle ametikoha järgi ette nähtud astmepalk on vaid 12 000 krooni, kuid koos lisatasudega kujuneb koguni 80 000-krooniseks.

Rehe tunnistab, et asutuste juhtide palkade erinevus on tõesti suur. «Kuid ma ei taha väita, et see oleks täiesti vale,» lisab ta ning märgib, et palga on määranud ministeerium, mitte tema ise.

Avalikus sektoris makstakse tulemustasusid vajalike inimeste ametisse meelitamiseks, nendib ametnike lisatasusid kärpida üritava palgareformi üks initsiaatoreid, endine sotsiaalminister Eiki Nestor. «Kahjuks on Eesti avaliku teenistuse palgasüsteem väga jäik.»

Jäikus seisneb Nestori hinnangul selles, et hea spetsialisti riigitööle saamiseks tuleb seadusega lubatud summasid kokku sobitada. Seetõttu kahanebki pidevalt ametnike põhipalga osa sissetulekuis ning suureneb lisatasude osakaal. Normaalne oleks Nestori hinnangul see, kui lisatasu moodustaks palgast viiendiku.

Tavaametnikud ei saa

Kopsakad lisatasud ei lange osaks kaugeltki kõigile ametnikele.

Rahandusministeeriumi kodulehel avalikustatud 2002. aasta palgaanalüüs näitab, et enamik tavaametnikke saab vaid seadusega kehtestatud palgamäära ning tulemustasu neile peaaegu ei maksta.

Näiteks moodustas riigiametite vanemametnike tulemusliku töö lisatasu keskmiselt vaid 4,7 protsenti palgast.

Samas aga makstakse erinevates asutustes sama taseme ametnikele väga erinevaid palkasid.

Põhjust, miks näiteks sotsiaalministeeriumi valitsemisalas on nii juhid kui ka spetsialistid nõus madala palga eest töötama, näeb endine minister Nestor sotsiaalvaldkonna üldiselt kesistes palkades.

«Pankurit on raskem riigitööle meelitada kui madalapalgalist sotsiaaltöötajat,» võrdleb ta.

Ka maksu- ja tollijuhist Aivar Rehest ligi neli korda vähem teeniv ravimiameti peadirektor Kristin Raudsepp leiab, et palgaerinevustes pole midagi imelikku. «Normaalseks ei saa aga pidada seda, kui enamiku kogupalgast moodustab lisatasu,» märgib ta.

Kuidas usinust mõõta?

Tulemuspalga positiivset mõju avalikus sektoris pole tänini suudetud tõestada, näitavad Euroopa Julgeoleku- ja Koostöönõukogu (OECD) uuringud. On raske määratleda, milles seisneb üldse riigitöö tulemuslikkus. Erafirmas saab otsustada tulemuste üle vastavalt ettevõtte majanduslikule edule, avalikus sektoris sellist võimalust üldjuhul pole.

Euroopas eelneb ametnikele tulemustasu maksmisele siiski nende töö tulemuste väga põhjalik mõõtmine. Eestis mõõdavad riigipalgaliste töö tõhusust vaid vähesed asutused.

Justiitsministeeriumi nõuniku Jüri Raatma sõnul leidub siiski ka riigiasutusi, kus on ametikohad hinnatud ja palgaerinevused küllalt hästi põhjendatud. See on aga pigem erand kui reegel. Kehtiv seadus ei kohusta ametikohti hindama ja see on üks asju, mis tuleb avaliku teenistuse seaduses ümber teha.

Praegu makstakse ametnikele mitmeid lisatasusid mitte töö ja selle tulemuste, vaid tööks vajalike eelduste omamise eest.

Miks praegu paljudes asutustes tulemuslikkust ei hinnata, ei osanud küsitletud juhid öelda. «Ma tõesti ei tea, miks seda ei tehta,» tunnistas sotsiaalminister Marko Pomerants.

Juhid tahavad otsustada

Jüri Raatma nendib, et ametnike praegune palgakorraldus pole kindlasti mõistlik. Palgaerinevused on tema hinnangul loomulikud, sest pole mõtet maksta kõigile ühtviisi vähe. «Küll aga peavad palkade erinevused avalikus sektoris olema senisest paremini põhjendatud,» ütleb ta.

Riigi palgasüsteemis peavad Raatma sõnul olema praegusest selgemad reeglid ja neid justiitsministeerium ka kavandab. «Peab olema võimalus maksta virkadele rohkem ja lorudele vähem.»

Aivar Rehe leiab, et asutused peaksid tulevikus saama senisest suuremad õigused palga üle otsustada, et kindlustada palga vastavus töötaja kvalifikatsioonile.

«Asutuse juhil peaks olema võimalus rajada oma asutuse palgapoliitika ja palgasüsteem,» lisab Kristin Raudsepp. Töötaja peaks teadma, mida temalt oodatakse, mis on preemiamaksmise kriteerium ja mida sisaldab lisatöö.

Ametnike lisatasusid kärpivat palgareformi on üritanud läbi viia mitu järjestikust valitsust, seni edutult.

Praegune valitsus tuli lisatasude kaotamise ning palkade määramise asutuse juhi otsustada andmise kavaga välja läinud kevadel. Plaan ei leidnud aga kõigi võimuparteide üksmeelset heakskiitu.

Samasugune vaba palgakorraldus nagu praegu kehtis Eestis ka Nõukogude ajal. Näiteks 1987. aastal oli riigiasutustes ja ettevõtetes võimalik maksta kümme kuni kaksteist erinevat lisatasu, mille määramiseks üldisi reeglid ega kontrolli polnud. Ka siis otsustas enamikul juhtudel lisatasu määramise ettevõtte juht.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3.8