Täna valitsuses heaks kiidetud 2008. aasta riigieelarve kava kasvatab inflatsiooni, mille tulemusel hinnatõus tabab kõige teravamalt just madalama sissetulekutega elanikke ja pensionäre, teatas endine rahandusminister Aivar Sõerd.

Rahvaliitu kuuluva Sõerdi sõnul suurendab pretsedenditult kõrge eelarvekulude 25,17 protsendine kasv niigi ülemäärast sisenõudlust. «Avaliku sektori kiirem palgakasv võrreldes tootlikkuse kasvuga erasektoris ja muud inflatsioonisurved võivad kaasa tuua inflatsioonispiraali ning inflatsiooni kiirenemise võrreldes rahandusministeeriumi prognoosiga.»

Samal teemal: Ivari Padar: suure ülejäägiga eelarve aitab ohjeldada hinnatõusu (1) Valitsus kiitis heaks 2008. aasta riigieelarve (8)

VIIMASED KOMMENTAARID ja ja ansip küll püüdis  gaasijuhtme otsuse  tuua tänasesse päeva,  et varjutada eelarve  puudujääke, kuid  Pos... hea et meil on olnud  minister, kes kasjast  natuke jagab. Kuigi ei  ole Rahvaliidu  toetaja, hindan, et  kee... Teised kommentaarid

«Maksukoormuse kasv seab löögi alla ettevõtluskeskkonna. Olukorras, kus enam kallinevad vältimatud kulud ehk kulud eluasemele, küttele ja toiduainetele, tabab hinnatõus kõige teravamalt just madalama sissetulekutega elanikke ja pensionäre ning muudab olematuks eelarvekavas planeeritud pensionide ja palgatõusude leevenduse,» ütles Sõerd.

Riigieelarve eelnõu seletuskirjas on rahandusministeerium märkinud, et fikseeritud vahetuskursi tingimustes on majanduse tasakaalustamise peamine instrument maksu- ja eelarvepoliitika. «Ainult piisavalt suur eelarve ülejääk aitab tagasi hoida sisemaise nõudluse kasvu ja suunata majandust,» tõdes Sõerd.

Sõerdi sõnul ei suudetud eelarvestrateegias seatud esialgset ülejäägi eesmärki 1,5 protsenti täita hoolimata sellest, et suvine prognoos tõi valitsusele juurde üle kuue miljardi krooni.

«Olukorras, kus majanduskasvu prognoosi vähendati, on lisamiljardite juurdetuleku peamine põhjus prognoositust kiiremini kasvav inflatsioon,» ütles Sõerd. «Need miljardid suunatakse eelarvekavaga käibesse, mis annab inflatsioonile uut hoogu.»

Sõerd juhtis tähelepanu, et tänavusest eelarvest erinevalt on valitsusel kasutada ka erakorralise aktsiisitõusu lisatulu, üle 2,2 miljardi krooni. «Seega on ülejääk, üks portsent SKPst kordades väiksem sellest, mis oleks tulnud tegelikult saavutada, et eelarvepositsioon oleks kohane praegusele majandustsüklile,» ütles ta.

«Sellise ülejäägi eesmärk on mitte edasiminek aga tagasiminek võrreldes tänavuse aasta eelarvega,» tõdes Sõerd. Ta tõi näiteks, et tänavuse aasta eelarve ülejääk eelarve kinnitamisel oli 0,8 protsenti SKPst ja prognoositav tegelik ülejääk 3,4 protsenti.