Neljapäeval lahkus meie hulgast pärast rasket haigust rahvakunstnik Kaljo
Kiisk. Tuntud näitleja ja filmirežissöör sündis 3. detsembril 1925 Virumaal.
Näitekunsti teele astus ta kõigepealt sõjajärgses Teatrinstituudis Tallinnas,
kust läks üle Moskvasse, sealse kuulsa teatriinstituudi GITISe Eesti stuudio
lõpetajana suunati ta tööle Draamateatrisse 1953.
Kuid juba 1955. aastal tegi Kaljo Kiisk otsutava sammu filmikunsti poole,
siirdudes teatrist Tallinnfilmi.
Praegu tunneb eesti televaataja Kaljo Kiiska seriaalist «Õnne 13» ühe põlise
peategelasena, pensionär Johannesena. Kuid enne selle kestva rolli algust oli
mees ära teinud juba oma mahuka ja väärtusliku elutöö.
Kiisa näol oli meil tegemist ühe eesti filmikunsti klassikuga, tema
lavastatud filmid «Jääminek», «Keskpäevane praam», «Surma hinda küsi surnutelt»,
«Suflöör» jt kujunesid sündmusteks meie omaaegses kinoelus.
Erilised tähised Kaljo Kiisa filmiloomingus olid aga 1983.aastal tehtud
«Nipernaadi» populaarse rahvafilmina ja juba 1968. aastal valminud
«Hullumeelsus», mis aga pandi pikkadeks aastakümneteks kinni.
Vabamatel aegadel riiulifilmi staatusest vabanedes pälvis «Hullumeelne»
spetsialistide ringkondades suurt rahvusvahelist tähelepanu.
Kiisk mängis ka näitlejana oma kolleegide filmides kaasa, meenutame tema
Liblet «Kevades» ja «Suves», Pajuviidikut filmis «Andres Lapeteuse juhtum» ja
õpetaja Voitinskit filmis «Indrek» ja peaosa telefilmis «Vana mees tahab
koju».
Ka teatriteele pöördus Kiisk vanemas eas tagasi, ta on mänginud kaasa
Draamateatri, Vanalinnastuudio, Noorsooteatri ja Ugala lavastustes.
Kui oma teatrinooruses lavastas ta Draamateatris kursusekaaslastega Lutsu
«Kevade», millel oli Orgulase-Abeli hullava dueti tõttu kõigist
teatri-«Kevadetest» pikim eluiga, nii et paljud enam ei mäletagi, et päris algul
mängis Joosep Tootsi ka Kiisk ise, siis seniori-eas lavalaudadele tagasi jõudes
sai ta olla vääriliseks partneriks eesti teatri grand-old-lady' le Lisl Lindaule
«Džinnimängus».
1992. aasta loomingu eest pärjati Kiisk aasta parima meesosatäitja tiitliga.
Ta on olnud pikki aastaid kinoliidu liider ja oli valitud
riigikokku. |
