|
President Rüütel märkis otsust tehes, et riigikogus 14. septembril vastu
võetud seadus ei
ole kooskõlas õigusselguse ja õiguskaitse põhiseadusliku
põhimõttega, teatas presidendi kantselei.
«Selleks, et omavalitsusorganite juures tegutsevad omandireformi komisjonid
saaks seadusandja tahte ellu viia, peaks olema eelnevalt valitsuse poolt
kehtestatud normid, mille alusel seda teha,» märkis Rüütel.
Presidendi sõnul ei ole kõnealune seadusemuudatus täitevvõimule seda
ülesannet asetanud.
«Samuti peaks seaduse vastuvõtmisele eelnema põhjalik analüüs, milliseid
rahalisi kohustusi see toob kaasa riigile ja omavalitsustele.»
Omandireformi aluste seadust vastu võttes sõnastati oluline põhimõte, et
reformiga ei tohi tekitada kellelegi uut ülekohut.
Riigikohus tunnistas kõnealuse seaduse § 7 lõike 3 2002. aastal põhiseadusega
vastuolus olevaks ja 2006. aastal kehtetuks ning pidas vajalikuks, et riigikogu
töötab välja uue asjakohase õigusliku regulatsiooni ümberasunutele kuulunud
vara suhtes praktiliste küsimuste lahendamiseks.
«Seadusemuudatus oma praegusel kujul aga probleemi ei lahenda, vaid loob uued
pingekohad,» ütles Rüütel, kelle hinnangul ei saa välistada ka konflikte
ärihuvide ja mitmesaja leibkonna huvide vahel.
«Olin juba riigikogu liikmena seisukohal, et omandireformi aluste seaduse
muutmisel ei tohi riik ei omanikke ega üürnikke kaitseta jätta, kuid kõnealune
seadusemuudatus loob nimelt sellise õiguslikult tasakaalustamata olukorra,»
sõnas president.
Rüütel märkis oma otsuses, et peab vajalikuks 14. septembril vastu võetud
omandireformi aluste seaduse § 7 lõike 3 kehtetuks tunnistamise seadust
riigikogus uuesti arutada ja otsustada ning viia see vastavusse Eesti Vabariigi
põhiseadusega.
Eelmisel nädalal riigikogus vastu võetud seadusemuudatusega tunnistati
kehtetuks säte, mille kohaselt Saksa riigiga sõlmitud lepingute alusel Eestist
lahkunud isikute omandis olnud ja Eestis asunud õigusvastaselt võõrandatud vara
tagastamise või kompenseerimise taotlused lahendatakse riikidevahelise
kokkuleppega.
Vara tagastamise ja kompenseerimise kohalikele komisjonidele tehti ülesandeks
vaadata kõik sellekohased avaldused, mis jäeti läbi vaatamata omandireformi
aluste seaduse § 7 lõike 3 tõttu, läbi üheksa kuu jooksul alates seaduse
jõustumisest.
Toimetas Mirjam Mäekivi, PM online |