Kõige tugevamalt langes eestlaste usaldus peaministri vastu. Kui selle aasta aprillis-mais usaldas peaministrit 51 protsenti eestlastest, siis septembris oli see näitaja vaid 30 protsenti.

Kogu valitsuse usaldusereiting kukkus eestlaste seas 55 protsendilt 44 protsendile. Riigikogu reiting langes eestlaste seas 53 protsendilt 43 protsendile. 

Samal teemal: Parts: 191 vastuhäält on hea tulemus (3) Juhan Parts soovib Res Publica tagasi tippu viia (76)

Ka erakondade reiting jõudis madalaimale tasemele. Kevadel oli see 29 protsenti, nüüd 20 protsenti. Täpselt sama väike oli eestlaste usaldus erakondade vastu 2001. aastal.

64 protsenti eestlastest ei ole rahul praeguse poliitilise olukorraga, mitte-eestlastest 49 protsenti.

Praegune olukord meenutab situatsiooni, mis valitses kevadsügisesel ajal Toompeal aastal 2001, mil peaministrina tegutses Mart Laar ning rahva usaldus valitsuse, Riigikogu ja peaministri suhtes kukkus rängalt.

Praegust usalduskriisi kolme aasta tagusest eristab see, et praeguses olukorras usaldus Riigikogu vastu on mõnevõrra vähem kannatada saanud kui tollal.

«Miks? Riigikogu vaikis sellal, kui valitsus tegutses,» põhjendas sotsioloog Andrus Saar.

Küsitlus hõlmas 1000 inimest vanuses 15-74 aastat.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3.4