Neil mööduvad Euroopa Parlamendi liikmeks valimisest peatselt maagilised sada päeva, mis on sama pikk aeg, mille hea tava järgi annab ajakirjandus ametisse asunud valitsustele sisseelamiseks.

Eesti saadikute sõnavõtte istungitel võib esialgu ühe käe sõrmedel üles lugeda. Samas on nad ise kui ühest suust seda meelt, et sõnavõtud parlamendi täiskogul ei ole määravad, olulisem on töö komisjonides, fraktsioonis ja delegatsioonides.

Samal teemal: Andres Tarand palkas prantslannast abilise

Euroopa Rahvapartei fraktsiooni kuuluv Tunne Kelam väitis, et uues ametis peab ta oluliseks, et Eesti suudaks tõmmata tähelepanu teemadele, mis on riigile olulised ja mis võivad lahti seletamata jäädes näidata Eestit vales valguses.

Vajalik selgitustöö

«Kas või Lihula sündmuse taustal tuleb Euroopale selgitada, et Teise maailmasõja ajal ei olnud kristalselt puhtaid riike ja Eesti sai valida ainult halbade valikute vahel,» sõnas Kelam. Kui Eesti enda eest seista ei suuda, jääb Kelami sõnul kestma olukord, kus vanade olijate puhul vaadatakse probleemidest mööda, aga uutelt nõutakse 120-protsendilist korrektsust.

Sotsiaaldemokraat Marianne Mikko leidis möödunud nädalal Brüsselis Postimehega kohtudes, et eestlastel oleks aeg tunda ennast teiste Euroopa kodanikega liidus võrdsena, ent möönis samas, et liigagi paljud siinsed inimesed peavad ELi tegemisi endiselt kaugeks.

Ka teine sotsiaaldemokraat Andres Tarand oletas, et europarlamendi roll jääb eestlastele esialgu kaugeks: «Ehk siis, kui läheb konkreetsete toetuste jagamiseks, saab asi selgemaks ja huvitamaks.»

Ridade vahelt lugemine

Seni olulisimaks saavutuseks hindas Tarand Toomas Hendrik Ilvese valimist väliskomisjoni aseesimeheks.

Liberaalide fraktsiooni kuuluv Siiri Oviir tunnistas, et omajagu aega kulub enese kurssiviimisele ja ridade vahelt lugemisele, mistõttu on aeg-ajalt tulnud ette ka möödapanekuid. «Näiteks möödunudnädalasel Strasbourgi istungjärgul hääletasime järgmise aasta päevakorra poolt, mille oli paika pannud eelmine koosseis, ja alles pärast saime teada, et oli võimalik esitada parandusettepanekuid,» meenutas ta.

Üldjoontes on Oviiri sõnul töö europarlamendis sarnane tööga Riigikogus, ainult mastaabid on erinevad. Vahemaa kodumaa ja töökoha vahel ei ole tema kinnitusel pelutav. «Riigikogu saadikutel, kes käisid tööle Hiiumaalt, kulus talviti sõidule kindlasti rohkem aega kui minul siit,» oletas ta.

Liberaalide fraktsiooni liikme Toomas Savi sõnul temal sisseelamisega raskusi pole, sest ta oli eelmise koosseisu ajal vaatleja. «Ära ma kindlasti ei eksi,» ütles ta.

Brüsselis seadis Savi end sisse oma kirjelduste kohaselt askeetlikus poissmehekorteris, sest talle piisab, kui seal on võimalik töötada ja magada.

«Eesti jaoks pean oluliseks silma pealhoidmist struktuurifondide raha jaotamisel, sest eelarve on ju praktiliselt valmis, nüüd tuleb jälgida, kuidas ja kuhu see raha läheb,» kirjeldas Savi parlamenditöö olulisemaid aspekte.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 2.25