«Enne maailmameistrivõistlusi oli seis keeruline,» meenutas 19-aastane Hunt rasket aega. «Ma ei saanud ketast kuidagi lendama, kippus võssa. Kindluse leidsin alles nädal aega enne jõuproovi,» lisas ta. Eile oli aga Hunt MMi lõppvõistlusel enneolematult vägevas hoos. Ta parandas kaks korda maailmarekordit – neljandal katsel sai kirja 66.68 ja kuuendal 67.32. Kuldmedali taganuks juba avaheide 64.96.Veel jäi arenguvaru Hundi võit kujunes lausa mäekõrguseks. Hõbemedali pälvinud Iraani esindaja Samimi Mohammad heitis 1,75-kilost ketast 63.00 ja pronksi teeninud sakslane Martin Wierig, kes on eestlase semu, 62.17. «Varu jäi küll,» ütles tuulevaikuses maailmarekordit uuendanud Hunt. «Võinuks puhuda soodne vastutuul. Viimasel katsel pidanuks ketas pisut veelgi kõrgemale minema, siis olnuks tulemus 68.00 või 68.50.» Hundile tribüünilt näpunäiteid jaganud treener Rein Ahun hüüatas finaalis sündinud esimese maailmarekordi järel: «Ikka viskas alla, oleks ta korralikult lõpuni hoidnud, maandunuks ketas 70 kandis!» Kui hoolealune i-le punkti pani, püstitades viimases voorus veel ühe maailmarekordi, venis teeneka treeneri Ahuni suule mesimagus naeratus. «See sooritus oli nüüd küll ideaalilähedane,» tõdes juhendaja. Kvalifikatsioonis püstitatud esimene maailmarekord 66.35 ei löönud Hundil jalgu finaali eel värisema. «Tulemus oli šokeeriv, kuid teadsin, et suudan seda lõppvõistlusel korrata,» rääkis Karksi-Nuia noormees. Küsis unerohtu Medaliheitluse eel sai 205 sentimeetri pikkune Hunt rahulikult puhata. «Õnneks on meil arst kaasas, küsisin igaks juhuks unerohtu. Hommikul ma eelvõistlusi vaatamas ei käinud, keskendusin oma etteasteks.» Kergejõustikuliidu presidendi Erich Teigamägi sõnul rääkis Hunt pressikonverentsil, et tahab kahe aasta pärast Pekingisse tagasi tulla, ent olümpiale on väga raske pääseda – kolm tugevat meest seisavad ees. Pärast pressikonverentsi võttis Hunt, kelle triumfihetkele elas kaasa ka ema Eda ja toetaja Erik Pallase, telefoni teel vastu peaminister Andrus Ansipi õnnitlusi. Seejärel läks tulevikulootus dopingukontrolli. Mullu Leedus Kaunases Euroopa juunioride meistrivõistlustel võidurõõmu maitsnud Hunt kinnitas, et kahe kullavõidu vahel on ta pidanud taluma mitut tagasilööki. Kevadel kippus heitetehnika lagunema. Mägilt hea jooks «Küsisin nõu Aleksander Tammertilt (Eesti rekordimees – toim),» meenutas Hunt. «Häid soovitusi andis ka treener Ants Kiisa. Hakkasime nende juhtnööre Rein Ahuniga treeningul rahulikult proovima.» Tänavu kevadel gümnaasiumi lõpetanud Hunt jätkab õpinguid Tallinna Tehnikaülikoolis logistika erialal. «Väga suure tõenäosusega jätkan koostööd Tammertiga, ta oli valmis mind abistama,» lausus Hunt. Maris Mägi jooksis 400 m Eesti täiskasvanute hooaja tippmargiga 53,74 ja pälvis 13. koha. Eurooplastest oli ta kolmas. Veera Duman läbis aga poolfinaalis 800 m ajaga 2.11,37 ning hõivas 20. koha. Aarne Nirk oli 400 m tõkkejooksus 34. ajaga 54,46. Tanel Laanmäe viskas oda 62.07. Aigar Kukk on kümnevõistluses pärast avapäeva 3701 punktiga 19. ja edestab isikliku rekordi graafikut 68 punktiga. Täna läheb medalilootusega kolmikhüppe lõppvõistlusele Kaire Leibak. ----------------------------------------------------------------- Kuidas kommenteerite Margus
Hundi hiilgavat esinemist Hiinas Pekingis juunioride
maailmameistrivõistlustel?
Gerd Kanter , MMi ja EMi hõbedamees: Margus on end väga hästi käima saanud, hooaja algus oli tal päris heitlik. Samas võis enne maailmameistrivõistlusi noormehe koduleheküljelt lugeda, et jõunäitajad on läinud väga võimsaks. Ta tegi niinimetatud kuulijänni ülepea 21 meetrit, see on küll väga võimas tulemus. Samas ei ole põhjust eriti imestada, et õigel ajal tippvormi jõudnud Margus parandas maailmarekordit – eelmine tippmark 65.88 polnud ausalt öeldes midagi erilist. 67-meetrine võidutulemus tähendab, et Margus peaks suutma meeste kahekilost ketast heita 62 meetri kanti. Margus on omaealiste hulgas väga tugev, ja kui nii edasi läheb, siis särab ta varsti ka täiskasvanute klassis. Minult ei ole ta veel abi küsinud, aga Erich Teigamägi (Eesti Kergejõustikuliidu president – toim) on arutanud koostöövõimalusi treener Vesteinn Hafsteinssoniga. Pean täiesti loogiliseks, et Margus palus näpunäiteid Aleksander Tammertilt, kelle tehnikat võib kõigile eeskujuks seada. Mina õpin alles ise mõningaid asju. Ma olen mõnikord tähele pannud, et paljude noorte sportlaste kombe kohaselt jäljendab Marguski oma ala tippmehi. Soojendusel teeb näiteks käteringe nii nagu leedulasest olümpiavõitja Virgilijus Alekna. Päikeseprillide moe on Margus üle võtnud lõuna-aafriklaselt Frantz Krugerilt. Aga need on vaid pisiasjad, mis ei sega sporditegemist.
Mina kannan mütsi tagurpidi peas. Peamine, et ketas lendab võimalikult
kaugele. |
