| Venemaa president Vladimir Putini küllakutsel Saranskis toimunud soome-ugri rahvaste festivalil osalesid kõrgetest külalistest Ungari ja Soome presidendid, üheskoos arutati vähemusrahvuste tuleviku üle, kirjutab Helsingin Sanomat.
Festivali alguseks olid Mordva vabariigi pealinnas Saranskis valmis ehitatud uued koolid ja kultuurikeskused, kohalikul staadionil toimus soome-ugri tantsupidu. Osalenud riigipead avaldasid lootust, et kokkusaamisel on positiivsed järelmõjud. «Putinilt tuli selge signaal, et soome-ugri rahvaid on vaja toetada,» sõnas Soome president Tarja Halonen. «Venemaa on soome-ugri rahvaste kodu. Muid kodusid neil ei ole ega tule, » arvas president Putin. Küsimuse peale, miks on soome-ugri rahvaste arv Venemaal vähenemas, vastas ta, et kogu Venemaal on praegu demograafilised raskused. Haloneni sõnul peaks emakeele rääkimise võimalus olema inimõigus, kasutades näitena Soomet, kus riigikeelteks on nii soome kui ka rootsi keel. Putin jagas Haloneni mõtteid kakskeelsuse osas: «Olen Tarjaga sama meelt, et kakskeelsus on oluline. Me peaksime selles asjas osaliselt Nõukogude Liidu kogemuse juurde tagasi pöörduma.» Venemaa president ei täpsustanud, mida ta sellega täpselt mõtles. Mordva keele päästmise komitee juht Grigori Musaljov, keda pidustustele ei kutsutud, väitis, et Mordvas on viimase aasta jooksul mordva keele õpetamine vähenenud ja tehtud vabatahtlikuks. «20 protsendi ulatuses on need pidustused kasulikud, sest need ühendavad soome-ugrilasi. 80 protsenti on need aga kahjuks, sest luuakse illusioon, justkui Venemaa kaitseks vähemusrahvusi, » arvas ta. Halonen oli Putinilt küsinud, et miks ei kutsutud üritusele Eesti presidenti. «Venemaa otsustab, keda kutsuda. Esitasin Putinile oma soovi, mille kohaselt järgmine soome-ugri maailmakongress Hantõ-Mansiiskis võiks toimuda laiemal rahvusvahelisel põhjal,» ütles Halonen pärast kohtumist Venemaa presidendiga. Toimetas Andreas Sepp, Postimees.ee |
