| |
|
 |
Tallinnas Viru keskuse juures asuva Hämariku kuju ees naerulsui poseeriv Diana Klas pööras elus uue lehekülje - jättis töö hooldekodus ja õppis küünetehnikuks. |
 |
Tulihingelist Diana Klasi elu ei murra
(20)
19.07.2005 00:01
Merit Kask
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Lavalaudadelt küünetehnikani – rahutu verega laulev näitleja Diana Klas on
endale tihti uusi sihte seadnud ja jahtinud põnevaid kogemusi. Nüüd loodab ta,
et pidevad otsingud on mõneks ajaks lõppenud.
Millised näevad välja teie suvised argipäevad? Kui on nii palavad ilmad nagu praegu, siis võtan kogu oma lastekarja ja ema ning lähme randa. Õhtuti on mõned laulmised, aga seda väga palju suvel pole. Suve alguses õppisin ma küünetehnikuks. Nüüd töötangi postimajas asuvas ilusalongis, kus mul on oma kindlad vastuvõtuajad. Veel mõni aeg tagasi töötasite täiskohaga Merimetsa hooldekodus? Jah, sealt ma tulin nüüd kevadel ära. Psüühiliselt niivõrd koormav töö. Tundus, et olen liiga emotsionaalne sellise ala jaoks. Kõik need vanainimesed, kes seal olid, said mulle nii armsaks ja tähtsaks, et nad olid kogu aeg mu mõtetes ning unenägudes. Tundsin, et ma lihtsalt ei suuda oma tundelisuse pärast ja teiste tööde kõrvalt hooldekodus enam käia. Peale selle olid mul ju veel seriaalis mängimine, laulmised, õhtujuhtimised. Päevad algasid kell seitse hommikul ja lõppesid mõnikord alles vastu hommikut. Tekkis hetk, mil ma pidin aja maha võtma. Alguses, kui ära tulin, olin sinisel lehel. Ma ei olnud öösel üldse magada saanud ning siis, pärast koduseks jäämist ma lihtsalt magasin. Aga kaua sa sedasi oled! Ma olen seda tüüpi, et pean kogu aeg midagi tegema, uut juurde õppima. Suve alguses läksingi küünetehnikuks õppima ja kohe kui lõpetasin, hakkasin sel alal ka töötama. Mõtlesin, et ei saa jääda istuma ja ainult sõbrannadele küüsi panema, vaid tuleb kohe uuesti tegutsema hakata, uuesti nullist alustada. Praegu mulle salongis väga meeldib, töö sobib laulmise kõrvale hästi. Kuna see on selline ilumaailma töö ja kollektiiv on hästi nooruslik, siis tunnen ennast kümme aastat nooremana. Millal leiate oma hoolitsemiste ja toimetamiste kõrvalt aega iseenda jaoks? See kippuski hooldekodus töötades jääma täiesti nulli peale. Mul polnud enda jaoks aega – läksin välja värvimata-sättimata, müts viltu peas ja T-särk valepidi seljas. Tuleb aru anda, et aastad tulevad peale ja peab ka endale mõtlema. Psühholoogilist kirjandust olen rohkem lugema hakanud. Mul on kogu elu jooksul olnud küllalt madal enesehinnang. Alaväärsustunne, et ma ei saa hakkama. Sõbrad mõnikord ütlevad «paanikaosakonna juhataja». Ma võiksin endasse rohkem uskuda. Nii ma olengi viimasel ajal hakanud mõtlema enda üle ja sellest, mida ma saaksin enda heaks teha. Palju te näitlejana laval viibida saate? Mullu oli Narvas koos Roman Baskiniga viimane projekt, mida mängime sel suvel ka. Rohkem näitemänge aga polegi olnud. Seriaal tuli nagu taeva kingitus – saab jälle mängida. Kuni Vanalinnastuudio sulgemiseni olin ma terve oma teadliku elu olnud teatris. Kõigepealt Vanemuises, siis Vanalinnastuudios. Kõik oli väga rahulik – uue hooaja alguses vaatasin, ahah, järgmise hooaja rollid, nii- ja naasugused. Ja kui see ühel päeval lõppes, siis oli ikka täiesti tühi tunne. Eluisu kadus ära. Kuidas august välja tulite? Kohe tööle minnes. Võtsin SL Õhtulehe kätte ja hakkasin töökuulutusi lappama. Tööd ma ei karda. Kandideerisin poodi müüjaks, ei saanud, siis Merimetsa hooldekodusse. Olin kogu aeg teatris olnud, dekoratsioonide vahel enam-vähem üles kasvanud. Nüüd avastasin, kui palju toredaid ja häid inimesi on teisteski eluvaldkondades, mis senini olid minu jaoks täiesti tundmatud. On tekkinud palju uusi sõpru ja ka vanad on alles jäänud. Kui ei oleks kohustust üleval pidada suurt perekonda, milline võiks siis olla teie elustiil? Mõnikord ma küll tunnen, et ikka hirmus raske on kolme last üksi kasvatada. Õnneks on mul suurepärased ema ja isa, kes mind alati aitavad, nii et rentslisse ma oma lastega ei jää. Ning samas mõtlen, et mida ma teeksin siis, kui me elu oleks läinud teistmoodi ja ma oleksin 38-aastaselt üksi? Ju ma midagi õpiksin ja teeksin, sest ma olen hästi aktiivne, aga ju ma oleks õnnetu. Minu kolm last on mu kõige suurem varandus. Mulle meeldib katta elutuppa suur söögilaud, kus terve perega koos õhtust süüa. Sellistel hetkedel tuleb niisugune rahu hinge. Palju meenutab tänane Diana 20 aasta tagust Dianat? Vähe. On jäänud inimesearmastus ja naiivsus. Ma usun inimesi. Minuga saab ikka nalja teha, sest ma usun absoluutselt kõike. Olen muutunud rahulikuks. Mind on lapsed väga
stabiliseerinud. Nooruses olin igavene möllumutt, käisin muudkui tantsimas ja
pidutsemas. Sarved on maha joostud, nüüd naudin rahulikku ja vaikset kodust elu
koos oma lastega.
Klasi sada
ametit Diana Klas on elu jooksul töötanud: • sanitarina • koristajana • lastekodus puuetega laste kasvatajana • piletimüüjana • kinnisvaramaaklerina • hooldekodus põetajana • küünetehnikuna • näitleja, laulja ja õhtujuhina Allikas: PM
|