|
Miks te Eestis olete?
Peame siin normaalseid kahepoolseid konsultatsioone.
Saabusin siia enda arvates tõeliselt erilisel ajal. Esimest korda paljude
aastate jooksul üritame jõuda rahuni korraga kahel rindel: nii Süüria kui
Liibanoniga. Ent samas leiab aset ka kolmas, negatiivne protsess – üritame
takistada Iraani saamist tuumajõuks.
Seepärast ongi oluline oma seisukohti teistele
välisministritele selgitada.
Esmaspäeval leppisid Iisrael ja ELi liikmesmaade
välisministrid Luxembourgis kokku, et tihendavad edaspidi omavahelist koostööd.
Kas teie visiit on kantud tahtest meile selgitada Iisraeli seisukohta Lähis-Ida
küsimustes või soovist parandada suhteid Eesti kui ELi liikmesriigiga?
Meie assotsiatsioonileppe sõlmimine ELiga langes aega, kui
Lähis-Ida pakub kõigi jaoks tohutut huvi, ent sõltumata olukorrast Lähis-Idas,
kohtuvad Iisrael ja EL igal aastal selleks, et teha kindlaks, mis on need
küsimused, mida saaks edaspidi omavahel parandada.
Näiteks räägime Iisraelis praegu võimalusest, et enne sügist
saabub Balti riikidesse äridelegatsioon, sest avastasime, et meie majanduslike
suhete raames Euroopaga on Balti riigid nõrk koht.
Ainuüksi Kesk-Euroopas on Iisraeli ettevõtetel
investeeringuid 30 miljardi dollari (300 miljardit krooni) ulatuses, ka
kaubavahetuse tase on mõõdetav miljardites. Kui ma aga Eestit vaatan, siis
mullu olid kaupade välja- ja sissevedu Eesti ja Iisraeli vahel kokku 16
miljonit dollarit (statistikaameti andmetel 175 miljonit krooni – H.V.).
Ma küsin endalt: miks? Te olete huvitav riik, tõeline
partner ja hea sõber – miks me ei edenda omavahelisi suhteid? Nii et kui saabub
delegatsioon Iisraelist, organiseerib [Eesti] valitsus neile hea seminari ja
näitab neile võimalusi ning eksport suureneb automaatselt kaks-kolm korda, ilma
eriliste jõupingutusteta.
Olin mullu suursaadik Türgis ja võtsime endale eesmärgiks
kolme aasta jooksul kaubavahetus kahekordistada. Lõpuks kasvas see 1,2
miljardilt dollarilt kaheksa miljardini. Ja uskuge mind – seda ei olnud raske
teha. Eesti puhul räägime 16 miljonist dollarist. See on naeruväärne!
Kui turism kõrvale jätta, siis mida saab Iisrael Eestile
pakkuda?
Ka Eesti saab Iisraelile palju pakkuda. Olete
kõrgtehnoloogiline riik, internetikasutamine on siin elanike arvu kohta maailma
kõrgeim, see on meie jaoks huvitav. («Küberkaitse!»
hüüab Iisraeli suursaadik Eestis Avi Granot.)
Aga mida meie saame teile pakkuda: kõrgtehnoloogia
kasutamine põllumajanduses, milles Iisrael on võib-olla esimesel kohal
maailmas... Teate, meil on Iisraelis eriline olukord – meil pole maad, pole
piisavalt inimesi ega vett, aga me ekspordime kõikjale maailma kõrgtehnoloogiat
põllumajanduses.
Eestisse reisides nägin, et see maa võib olla
põllumajandusparadiis – ühine ettevõtmine, mis kasutaks siinset maa-ala ning
meie kõrgtehnoloogiat, oleks kasulik mõlemale.
Te olete tehnoloogiliselt väga kõrgeltarenenud ja osa väga
väiksest riikide hulgast, kes nii kaugele jõudnud on. Kõik on edasiseks
koostööks täiuslik.
Maailm jälgib huviga USA presidendivalimisi. Juba
spekuleeritakse selle üle, kas alates järgmisest aastast võib muutuda
Ühendriikide poliitika Iraani suunal.
Meil oli eile sõpradega pikk vaidlus USA valimiste teemal ja
keegi küsis mu käest, kas USA suhtumises Iisraeli nüüd midagi muutub ja ma
vastasin talle, et pole põhjust karta, saagu presidendiks Obama või McCain. Nad
teavad mõlemad väga täpselt, kui ohtlik Iraan Iisraeli ja kogu maailma jaoks
on.
60 aastat strateegilist partnerlust Iisraeli ja USA vahel
tähendab seda, et ühelgi presidendil pole võimu seda muuta, sest see ei sõltu
presidendist. Riigi tähtsaim strateegiline huvi ei saa muutuda, muuta saab
taktikat, aga mitte sihtmärki.
Iraan on nagu [kolme koostisosaga] ohtlik kokteil: soov
revolutsiooni eksportida, pikamaaraketid ja võimalus, et nad saavad tuumarelva.
See kokteil on ohtlik Iisraeli ja kogu maailma jaoks. Üritan seda teile
tõestada.
Kaugus Teherani ja Tel Avivi vahel on umbes 1200 km. Kui
Teheran arendas veel kuni 2000-kilomeetrise laskeulatusega raketti, teadsime,
et need on meile mõeldud. Ent kui vaadata neid rakette, mida nad praegu
arendavad, siis nende ulatus algab 2050 kilomeetrist ja lõppeb 3500 km juures.
Seega need raketid ei ole mõeldud Iisraeli jaoks.
2500 ja 3000 km pikkusele vahemaale mõeldud raketid katavad
Teheranist vaadates kogu ala Madridist Hiinani. Kui küsida, miks neil on vaja
nii pika laskeulatusega rakette, kuuleb vastuseks, et tuumaprogrammi
arendatakse rahumeelsel eesmärgil. Seega poleks ju rakette üldse vaja. Iisraeli
ründamiseks piisaks ka 1000 km ulatusega rakettidest.
Alles viimase aasta jooksul, kui Iraan alustas
pikamaarakettide arendamist, said Euroopa ja USA aru, et 3500-kilomeetrine
rakett ulatub ka nendeni.
Kui Iraan peaks saama tuumarelva, teevad automaatselt Türgi,
Egiptus, Jordaania, Saudi Araabia ja Põhja-Aafrika riigid kõik, mis nende
võimuses, et ise ka tuumarelv saada. Millist tulevikku saame sellises olukorras
oma lastele pakkuda?
Samal ajal heidavad araabia riigid ette, et Iisraelil on
tohutu relvaarsenal.
Kas olete kunagi kuulnud Iisraeli rääkimas mõne teise riigi
hävitamisest? Revolutsiooni eksportimisest? Hezbollah’ toetamisest? Kas me
korraldame terrorit Iraagis? Kas me üritame luua silda Iraani, Iraagi, Süüria,
Liibanoni, Hamasi ja teiste islamiäärmuslaste vahel?
Keegi pole mures, et USA-l, Prantsusmaal, Pakistanil või
Indial on tuumarelv. Asi pole tuumarelvas, asi on kompotis! Nagu ma enne
ütlesin, Iraani puhul eksisteerib tuumarelva ja ohtu külvava poliitika kokteil.
Kui Iraan oleks normaalne demokraatlik riik Lähis-Idas, ei kasutaks nad kunagi
tuumarelva. Praegu räägivad nad aga avalikult vajadusest seda kasutada.
Siiski saab Iraan Iisraeli rahuprotsesse
positiivselt mõjutada. Kui vaadata viimase kümne aasta konflikte
Lähis-Idas: Afganistanis ja Pakistanis, Iraagis, Pärsia lahe regioonis,
Iisraeli ja Palestiina vahel, Liibanonis, siis näete, et sajaprotsendiliselt
toovad need kasu vaid Iraanile.
Kui teate midagi islami ajaloost, siis šiiitlikud
fundamentalistid võidavad esimest korda ajaloos sunniite. Riigid nagu Saudi
Araabia, Jordaania ja Egiptus saavad aru, et võitlus ei käi nn
tsivilisatsioonide kokkupõrke raames, vaid islamimaailmasiseselt. Kui Iraan oma
võidukäiku jätkab, muutuvad Lähis-Ida ja ka Euroopa väga lühikese aja jooksul
hoopis teistsuguseks.
Iisraeli rahuprotsess Süüriaga sai hiljuti uue hoo sisse
tänu Türgile. Olin seal siis suursaadik. Miks on Türgi nii huvitatud meie
abistamisest? Sest on huvitatud rahust? Ei. Türgit ei hirmuta miski rohkem kui
see, et praegu 400 km pikkuse riigipiiri asemel Iraaniga on umbes 2000 km
pikkune riigipiir – idas paiknevale lisandub Süüriaga ka teine lõunas.
Kindlasti olete kuulnud ka sellest, kuidas Venemaa näitab
viimase poolaasta jooksul aktiivselt huvi üles Süüria ja Iisraeli vaheliseks
rahuks. Miks? Sest neile meeldib Iisrael? Ei usu. Ent kindlasti ehmuvad nad
surmani, kui Lähis-Idast saab fundamentalistlik regioon. See on ju Venemaa enda
eesaed ja nad peavad midagi ette võtma selle ärahoidmiseks.
Kõik teavad seega, et kui tahta hoida praegust jõudude
tasakaalu, peab Iraani eraldama Lähis-Idast ja parim moodus selle saavutamiseks
on sõlmida kaks rahulepet – üks Iisraeli ja Palestiina ning teine Iisraeli ja
Süüria vahel. Kolmandaks, tuleb leida moodus takistamaks Iraagi lagunemist
kolmeks riigiks. Vastasel juhul saaks Iraagist järjekordne Iraani baas.
Sellest kõigest saadakse Lähis-Idas hästi aru, Balti
riikides on inimesed sellest kuulnud, aga võib-olla väga hästi ei tea.
Usun, et iga riik maailmas, sh Eesti, saab toetada ja päästa
maailma fundamentalismist. See on ka teie huvides.
|
