USA raketikilbi rajamise vastaste meeleavaldus Poola parlamendi ees eelmise aasta märtsis. Foto: Reuters/SCANPIX
Sel nädalal imbus rahvusvahelisse meediasse ootamatu teade, et USA võib oma raketikilbi Poola asemel püstitada hoopiski Leetu. Üsna selgelt kandis see n-ö sihiliku lekke märke – tundub, et ameeriklased on väsinud kilbi «majutamise» eest aina suuremaid summasid nõutava Poolaga juba rohkem kui aasta kestvast kauplemisest ning tahavad neile märku anda, et kui nad praegust pakkumist vastu ei võta, leidub teisigi variante.
Palju murettekitavam oli aga teine, Poola-Leedu-USA vaidluste taustale tekkinud sõnum. Üks rahvusvaheline uudisteagentuur ei kasutanud selle väljaütlemiseks isegi analüütiku sõnu. Vaid teatas otsesõnu, et endise Nõukogude Liidu alale raketikilbi püstitamine on murettekitav, sest ärritaks liialt Venemaad.
Näib, et nii mõnegi vaatleja ja isegi neutraalsust taotleva uudistekanali jaoks pole Baltimaad siiski mitte päris võrdsed ja suveräänsed riigid rahvusvahelises peres. Ja kerkib tõsine küsimus, et kui kaugele peaksid suured lääneriigid nende arvates minema valmisolekuga teha Venemaa rahuldamiseks Baltimaade arvelt kompromisse.
