|
Tegelikkuses topitakse vabatahtlikud Marsi asemel siiski kuueliikmeliste
meeskondade koosseisus muust maailmast eraldatud metalltsisternidesse kusagil
Moskvas lähistel, kirjutab Helsingin Sanomat.
ESA koostööpartneriks Marsi-simulatsiooni programmis on Venemaa biomeditsiini
instituut. Kuuest ühekorraga «missioonile» lähetatavast inimesest vaid kaks on
kosmoseagentuuris välja valitud vabatahtlikud, kaks vabatahtliku peavad igal
«missioonil» jääma varumeesteks.
Maa peal toimuva simulatsiooni ajal peab meeskond tegutsema täpselt
samamoodi, nagu kosmoses olles.
520 päeva sisse mahub nii reis Marsile kui ka tagasi, mis võtab mõlemas
suunas aega 250 päeva, samuti uurimistööd punasel planeedil. Seejuures võtab
välismaailmaga ühenduse saamine siis aega 40 minutit, nagu katsejänesed
viibiksidki ise seal.
ESA hoiatab oma kodulehel, et ehkki pääsemine simulaatorist enne katse lõppu
on võimalik, aga see ei ole see soovitav. Projekti eesmärgiks ongi nimelt koguda
andmeid psühholoogilistest mõjudest, mis inimest 500 päeva pikkuse eristatuse
ajal tabada võivad.
BBC andmetel makstakse vabatahtlikele poolteise aasta jooksul isolatsioonis
viibimise eest 120 euro suurust päevaraha.
Eestlastel siiski Marsi-simulaatorile kandideerida võimalik ei ole, sest pakkumine kehtib vaid ESA liikmesriikidele, kes võtavad
osa ELIPSi või Aurora programmidest. Toimetas PM Online |
