Juhtkiri: 15 aastat oma raha
20.06.2007 00:01
Kroon kätkeb endas unistust omariiklusest ja jõukusest |
|
Eesti krooni emotsionaalset tähendust on võimatu üle hinnata. Rahvuslipu kõrval on tegu teise füüsilise esemega, milles peituvad kõik meie unistused ja püüdlused.
Esmalt unistus omariiklusest ning siis püüdlus jõukuse poole. Kõige laiemas tähenduses jõukuse, mis peidab endas nii majanduslikku sõltumatust kui ka oma keele ja kultuuri edenemist.
Pole ime, et enamik meist mäletab, kuhu ta kulutas oma esimesed kroonid. Enamasti oli see üsna tühine igapäevane ostuke, aga ta seisab meeles, sest see või teine asi sai ostetud just kroonide eest.
Majanduse kui terviku jaoks tähendas kroon usalduse loomist nii riigisiseselt kui ka välismaal. Kroon viis meilt hüperinflatsioonis vaevleva rubla.
Kroon lõi majanduse ülesehitamiseks stabiilse platvormi. Praegu on seda keeruline ette kujutada, aga 15 aastat tagasi tuli kõike alustada nullist. Absoluutselt kõike alates pankadest ja lõpetades vürtspoodidega. Kindlalt Saksa margaga seotud kroon toetas meie majanduse arengut.
Praegu näevad majandusteadlased aga meie kindlas kroonis üht usaldamatuse ja ebakindluse allikat. Krooni enda kurss püsib veel kaua, inflatsioonist hoolimata, valuutakomitee põhimõttel euroga seotuna. Samas asjaolu, et me ikka veel kasutame ühisraha asemel oma kaljuna kindlat krooni, hakkabki meie majanduse usaldusväärsust muu maailma silmis sööma.
Välismaalasele on keeruline seletada, et tegelikult areneb meie väike majandus üsna hästi, kuigi euroga liitumise nõuetele me inflatsiooni pärast ei vasta. Keskpanga viimase ülevaate järgi kosubki meie kergelt ülekuumenenud majandus üpris hästi. Kasvab ka tööviljakus ja ekspordivõime. Analüütikute slängis öeldakse pehme maandumine ehk siis, et järsku majandus- ja palgakasvu kaotust ning suurt tööpuudust oodata pole.
Meie aust ja uhkusest on aga ühtäkki saanud probleem. Juba valuutakomitee süsteemi kasutusele võttes oli teada risk, et me satume välisraha sissevoolu mängukanniks. Ent ega ka neil Ida-Euroopa riikidel, kes kasutavad ujuvat kurssi, pole läinud paremini. Ka nemad on hädas kiirest majanduskasvust tingitud inflatsiooniga.
Kokkuvõttes ei jää meil üle muud, kui jätkata võitlust euroraha riikide klubisse pääsu nimel. Mingis mõttes on olukord peaaegu niisama keeruline kui 15 aastat tagasi.
Kuid meie riik ja majandus on võrreldamatult tugevamad kui siis. Krooni abil loodud rikkus aitab meil vastu pidada. |
|
|
|
|
