Miks on Eestis viimasel ajal nii palju tulekahjusid? Kas mulle ainult tundub, et on palju uudiseid tulekahjudest või on see päriselt ka nii? Materjalid peaks olema ju paremad kui vene ajal, kuid ikka lähevad ka uued majad ja tehased põlema. Eks mets ja kulu ole kogu aeg põlenud.
Tulekahjude üldarv viimastel aastatel:
1999 - 13546; 2000 - 12349; 2001 - 10848; 2002 - 17311; 2003 - 12719; 2004 - 12002; 2005 - 10612.
Ülaltoodud numbrid näitavad, et tulekahjude üldarv püsib stabiilselt kõrge. Mulje, et tulekahjude arv on viimastel aastatel kasvanud tuleneb ilmselt ühiskonna kõrgenenud tähelepanust ja valulävest seoses toimunud tuleõnnetustega.
Samas tuleb tõdeda, et enamasti toimuvad rängemate tagajärgedega õnnetused siiski eelmise riigikorra ajal valminud ehitistes, kus ei ole uuendatud elektrisüsteeme jmt.
Kas Päästeamet selgitab välja ka tulekahjude ja õnnetuste põhjused? Sageli teavitab peale põlengut või plahvatust vaid meedia, et põhjuse väljaselgitamisega tegeleb tuletõrje või pommirühm.
Regionaalsed päästekeskuste struktuuri on loodud menetlusbürood, kes teostavad esmaseid uurimistoiminguid ehitistes toimunud tulekahjude põhjuste välja selgitamiseks.
Lisaks päästeasutustele tegelevad tulekahjude uurimisega näiteks Keskkonnainspektsioon (metsa- ja maastikutulekahjud) ning teised institutsioonid.
Lõhkematerjalidega seotud juhtumeid uurivad politsei ning kaitsepolitsei.
Millised on sagedasemad tulekahjude põhjused Eestis?
Sagedasemad tulekahjude põhjused on:
* hooletus lahtise tulega (näiteks suitsetamine);
* mittekorras küttekolded;
* rikkis ja amortiseerunud elektrisüsteemid.
Kas jaanipäeval ikka tohib praeguse ilmaga lõket teha?
Loomulikult tohib, kuid tuleb järgida kõiki tuleohutusnõudeid ning olla ise ettevaatlik ja hoolas. Ärge jätke lõket järelevalveta ning peo lõpus "viimane kustutab tule".
Kui palju on meil tuletõrjujaid ja kui palju neid vaja oleks ehk kas meil tuletõrjujaid ikka jätkub?
Päästjaid (tuletõrjujaid) töötab Eestis käesoleval ajal 1327, päästemeeskondade koosseisus on ka meeskonnavanemad ja rühmapealikud (Eestis kokku 410). Ööpäevaringses valves on veel operatiivkorrapidajad (Eestis kokku 55)
Paraku ei vasta päästjate arv vajadusele. Reaalne vajadus tuleneb nõuetest:
1) tagada kogu riigi territooriumil päästeteenistuse kiire reageerimine;
2) meeskonna tegevusvalmidusele töötada erinevate õnnetuste likvideerimisel ning erinevates riskikeskkondades (näit. suitsusukeldumine, keemiasukeldumine jms)
Kui suur peaks teie arvates olema normaalne Eesti päästja-tuletõrjuja palk ?
Alates Eesti keskmisest palgast, mis väärtustaks meie teenistuse töötaja panuse turvalise elukeskkonna loomisse Eestis.
Kui suur on tuletõrjujate seas kaadrivoolavus ehk kui paljud on madala palga tõttu ära läinud?
Viimase aasta jooksul on lahkunud umbes 200 päästjat, neist enamuse lahkumise põhjuseks on tasuvama töö leidmine.
Kui palju siis tuletõrjujaid vajadusega võrreldes puudu on?
Et vastavusse viia ühiskonna ootused ning meie ressursid oleks vaja juurde orienteeruvalt 400 päästjat (tuletõrjujat).
Kui suur on praegune päästja-tuletõrjuja palk?
Päästjate keskmine palk 2005. aastal oli 6412 krooni. Käesoleval ajal on päästjate keskmine palk 7597 krooni (keskmine palk sisaldab lisatasusid, ühekordseid preemiaid ja juurdemakseid jms).
Kui tugev on tuletõrjujate ametiühing? Kas on tunda ametiühingute survet palgatõusuks?
Päästeameti peadirektorina ei ole pädev hindamaks ametiühingu tugevust ning tegevust.
Kas ei ole tobe olukord, kus me ostame kalli raha eest uusi tuletõrjeautosid, aga nende peale paneme labidamehe palgaga mehed?
Hea päästeteenistus koosneb heast, koolitatud ning hästimotiveeritud töötajaskonnast, kaasaegsetest erinevatele õnnetustele reageerimist toetavast tehnikast ning kaasaegsetest komandohoonetest. Tahaksin lisada, et palgale minev osa päästeteenistuse eelarvest on 83%. Päästeameti eesmärk on ehitada üles hea päästeteenistus.
Mida see tööjõu puudujääk reaalses elus tähendab? Kui iga neljas tuletõrjuja on puudu, kas siis jääb iga neljas tulekahju kustutamata või kustutatakse neljandiku võrra aeglasemalt?
Kõikidele tulekahjudele ning muudele õnnetustele reageeritakse võimalikult operatiivselt. Loomulikult mõjutab meeskonna suurus kustutamise kiirust, kuid mitte matemaatilises proportsioonis.
Kas on kavas taotleda mingeid erisoodustusi tuletõrjujatele? Miks te ei ole suutnud võidelda tuletõrjujate erisoodustustuse ehk eripensioni eest, mida peaks saama üle 12,5 aasta tuletõrjujana töötanud?
Täna on päästeteenistujatel järgmised seadustest tulenevad sotsiaalsed tagatised:
* väljateenitud aastate pension (mida saab päästeteenistuses alates 12,5 aastat töötanu - väljateenitud aastate pensioni seadus);
* hüvitis töötaja vigastuse, invaliidistumise ja hukkumise korral (päästeseadus);
* töötajad kindlustatakse ning vaktsineeritakse tööandja kulul.
Päästeteenistuse seaduse eelnõu, kus on lisaks eeltoodule sätestatud täiendavad sotsiaalsed garantiid, on saadetud teistkordsele kooskõlastusele Justiitsministeeriumisse. Loodan, et sellel aastal saab Riigikogus vastu võetud meie teenistusele nii vajalik seadus.
Miks lõpetas päästekooli ainult 6 tõrjujat ja 11 spetsialisti?
Loodan, et järgmisel aastal on lõpetajate rivi märkimisväärselt pikem.
Mida võtab Päästeamet ette, et järgmisel talvel oleks ka veel mehi, kes tulekahjudele välja sõidaksid? Praeguse tendentsi juures tundub see maapiirkondades võimatuna.
2007. aasta riigieelarve eelnõus on juba päästeteenistujatele palgatõusuks lisatud 78 miljonit krooni. Samas taotleme lisaeelarvest vahendeid palgatõusuks juba selle aasta sügisest.
Kui palju on Päästeametil raha puudu, et päästesüsteem toimiks normaalselt?
Päästeamet taotles 2007. aasta eelarvesse täiendavalt 356 miljonit krooni, millest on hetkel riigi eelarve eelnõusse sisse kirjutatud 102 miljonit krooni. Seega on normaalseks toimimiseks vajaminevast rahast puudu 254 miljonit krooni.
Kas teile ei tundu, et päästjate olukord Eestis on jõudnud kriisi? Sõna otses mõttes pole meil päästjaid, kes näiteks kustutaksid tulekahjusid. Samuti pole juttu motiveerivast palgatõusust, just nimelt motiveerivast, sest 500 kroonine palgatõus ei hoia kedagi.
Nõustun, et olukord on raske. Meie teenistuse palgad ei jõua tänu piiratud eelarvele järgi kiirelt kasvavale konkurentsivõimelisele keskmisele palgale.
Kes vastutab otseselt Päästeameti (ala)finantseeringu eest- mis amet, mis organ?
Riigieelarve võetakse vastu Riigikogus.
Kes konkreetselt on süüdi Päästeameti hetkeseisus (madal palk ja seetõttu kaadriprobleem, tehnikaprobleem maarajoonides jne.)? Kas veeretada süü eelmistele ministritele, nagu seda teeb Hr. Kalle Laanet, Vabariigi Valitsus, Riigikogu - või äkki ei oska Päästeameti juhtkond seda raha lihtsalt küsida?
Päästeamet ei tegele süüdlase otsimisega, vaid püüab anda endast parima, et küsimuses loetletute otsused vastaksid ühiskonna ootustele.
Olete juba üsnagi kaua töötanud Päästeameti juhina. Miks ei ole teil õnnestunud tõsta päästeametnike palkasid? Kui vaadata politseinike ja vanglaametnike palkasid, siis need on selle aja jooksul küll tõusnud (kuigi ei ole samuti piisavad), aga päästeametnikel on palk muutumatuks jäänud.
Päästeameti peadirektori asetäitjana alustasin 1992. aastal. Võrreldes 1992. aastaga on palgad tõusnud kordades.
Peadirektorina alustasin 2001. aastal. Siis oli päästjal keskmine palk umbes 4500 krooni, täna on see 7597 krooni ning 2007. aasta planeeritav keskmine palk on 9000 krooni. Selge, et vajadused on suuremad.
Lubasite kunagi, et kui päästesüsteemis läheb asi halvemaks, siis lähete Estonia teatrisse tuletõrjevalvuriks. Kas te ei arva, et Estonia teater vajaks tugevdamist?
Paraku uuendati Estonia teatris toimunud renoveerimise käigus ka automaatkustutussüsteeme ning antud ametikoht kaotas oma olulisuse.
Kuna fakt on see, et valitsuse tasemel puudub igasugune soov suurendada Eesti päästeteenistuste palgafondi ning peatada kaadrivoolavust, siis on mul järgmine põhimõtteline küsimus. Kas tuleks ehk kõne alla kindlaksmääratud piirkondades vabatahtlikele koolituste korraldamine elementaarsest tulekustutamisest ning varustada need piirkonnad vajalike kustutusvahenditega? Olukorras kus ekipaa˛e jääb üha vähemaks ei saa ju tekkida olukord, et Päästeameti kaadripuuduse tõttu inimesed oma varast ilma peaksid jääma. Ehk tuleks kaaluda vabatahtlike ühenduste loomist, nagu need olid esimese vabariigi ajal?
Vabatahtlike liikumine on saanud viimastel aastatel hoo sisse ning igal aastal luuakse juurde üha uusi seltse ning seltsinguid. Tegemist on normaalse kodanikualgatuse korras toimuva protsessiga, mis eksisteeris ka kuni 1940. aastani ja paraku ülebürokratiseerus eelmise riigikorra ajal. Päästeamet toetab igati vabatahtlikku liikumist läbi koolituste, projektide finantseerimise jms.
Kas teie arvates tuleks taastada ajateenijatega komplekteeritud sõjaväestatud päästekompaniid, millest varem oli palju kasu igasuguste keskkonnareostuste ja metsatulekahjude likvideerimisel? Samuti said nende kompaniide ajateenijad ju korraliku tuletõrjuja-koolituse.
Kuna tegemist oli riikliku otsusega, siis ei näe ma põhjust tagantjärele targutada.
Miks kulus Kuusalu metsatulekahju kustutamiseks ligi nädal ja miks ei ole näiteks välisabi kohale kutsutud?
Arvestades suure pindalaga metsatulekahjude kustutustööde olemust, on tegemist suhteliselt kiirelt läbiviidud kustutustöödega (tavaliselt kestavad taolised tööd nädalaid). Vajadust välisabi järele antud situatsioonis ei olnud.
Kas Päästeametile oleks vaja oma päästehelikopterit (helikoptererid) ja kui on vaja, siis miks meil ei ole helikopterit (helikoptereid)?
Eestis kannab seda funktsiooni Piirivalve Lennusalk ning teeb seda edukalt.
Kuidas hindate tuletõrjes regioonide põhise süsteemi loomist? Tundub, et areng ei peatunud vaid veereb suurel kiirusel allamäge.
Kindlasti ei nõustu küsija seisukohaga.
Olen vestelnud erinevate maakondadega ja minule on jäänud mulje et regioonikeskuste kontorite ja maakondade komandode vahele on tekkinud väga suur ja sügav, sest maakondades on kõik rumalad tuletõrjujad ja kontorites väga targad spetsalistid, kes on värskelt koolid lõpetanud ja lõputööks suurõppusel oslenud. Meid ootavad aga ees reaalajas ja ettejoonistamata tööd. Kas ma eksin, et 5-10 aasta pärast lähevad regioonid laiali ja jõuame tagasi 1992. aastasse ja hakkame uut süsteemi arendama?
Kuna küsija on meie teenistusest ja küsimus pikk, siis olen heameelega nõus küsijaga vahetult diskuteerima. Küsija seisukohaga ei nõustu.
Millised õigused neil vabatahtlikel pritsimeestel on?
Vastavalt päästeseadusele laienevad neile kustutustöödele kaasamise korral päästeteenistujatele ettenähtud sotsiaalsed tagatised.
Kui palju neid vabatahtlikke pritsimehi on ja kas naad saavad hakkama?
Vabatahtlikud seltsid ja seltsingud ei tegele ainult kustutamisega, vaid enamalt jaolt pühenduvad ennetustööle, mis parandab jällegi kogukonna üldist turvatunnet. Nad saavad hakkama ning loodan, et antud eluvaldkonnas vabatahtlik liikumine laieneb veelgi.
Kust kohast te need palganumbrid võtsite (7597 krooni), sest töötan meeskonnavanemana ja minu brutopalk koos lisatasude ja staa˛iga on 6300 krooni.
Tegemist on statistilise reaalse keskmise palganumbriga, mida paraku ei ole omatahtsi võimalik muuta.
Pooled Postimees Online'i päevaküsimusele "Kes peaks aitama Päästeametit metsatulekahjude kustutamisel?" vastanutest arvavad, et taastama peaks sõjaväestatud päästekompaniid. Mida oleksite vastanud teie ja miks?
Metsatulekahjude kustutamine ning ka laiaulatuslike keskkonnareostuste likvideerimine nõuavad igal juhul lisajõude. Sõjaväestatud päästeüksused olid kindlasti meile lisajõuks, kuid ühelgi ulatuslikumal õnnetusel ei piisanud ainult nende abist. Teatud tingimuste täitmisel oleks Eesti riigile kõige optimaalsem, kui suurõnnetustele tulevad appi eelneva koolituse saanud vabatahtlikud organisatsioonid (sh ka Kaitseliit), mitte spetsiaalselt suurõnnetuste tagajärgede likvideerimise lisajõududeks loodud struktuurid.
Talvel oli vahepeal kuulda, et käreda pakasega meie päästeteenistuse uued ja vinged masinad tõrkusid töötamast. Ükskord laguneb vene tehnika ära ning kuidagi veider on tõdeda, et kahjuks soetasime (säästueelave raames) masinad, mis töötavad temperatuuridel -16 kuni +30 kraadi. Kas on midagi ses suhtes ette ka võetud? Kuidas selline olukord üldse tekkida sai?
Täpsustuseks, tõrkusid ka vene päritolu autod. Kõik päästeautod kasutavad tulekahjude kustutamisel vett, mis külmub 0 kraadi juures ning masinad ei ole selles süüdi.
Kas poleks mõistlik tuletõrje- ja päästesüsteem erastada, sest siis leitakse kohe ka riigi poolt vajalik raha? Näiteks on vetelpäästjad.
Vastavasisuline audit viidi PriceWaterhouseCoopers'i poolt läbi 1990ndate aastate teises pooles ning tulemus näitas, et päästesüsteemi erastamine ei oleks mõistlik. Ühinen arvamusega.
Miks ei kaasatud metsatulekahju kustutusele Päästeameti suurearvulist juhtivkoosseisu vabatahtlikena, sest kõik on tööl kirjas ka päästjatena?
Kolmel viimatisel metsatulekahjul Harjumaal osalesid Päästeameti päästetööde valdkonna kõik töötajad alates spetsialistist lõpetades peadirektoriga. Osalesin Kuusalu metsatulekahju kustustööde juhtimisel koha peal kogu öö vastu eelmist reedet. Päästeameti kogu päästeteenistujate koosseis (päästealal on 6 põhitegevussuunda - päästetööd, demineerimistööd, kriisireguleerimine, ennetustöö, tuleohutusjärelevalve, õnnetusteadete menetlemine) koosneb 24st inimesest.
Miks ei taheta kasutada näiteks nendesamade metsatulekahjude puhul vabatahtlike tuletõrjujate abi? Minu teada on Eestis terve ports abikomandosid, kus on ka ports vabatahtlikke, kes läheksid suht-koht heameelega appi. Kas viga on selles, et riik ei soovi neile maksta 25 krooni tunnist (minu teada kehtib see tunnihinne seniajani)? Koolitusi korraldatakse neile meestele ju regulaarselt, samuti tehakse neile meestele kindlustusi. Miks siis neid reserve ei kasutata?
Nendel samadel tulekahjudel kasutati vabatahtlike tuletõrjujate abi.
Millise ajaga peab tänases Eestis jõudma tuletõrjeauto objektile- mis on miinimum-maksimumaeg, kui näiteks lähima komando tehnika on teisel objektil? Kui tihti seda nõuet ei täideta?
Vastavalt VV asjakohasele määrusele peavad päästekomandod paiknema selliselt, et asustusüksuste sirgjooneline kaugus depoost on:
* enam kui 5000 elanikuga asustusüksuste korral kuni 15 kilomeetrit;
* 100 - 5000 elanikuga asustusüksuste korral kuni 25 kilomeetrit.
Ajanõue tänases õiguslikus regulatsioonis puudub.
Miks riik soovib sisejulgeoleku vastutust veeretada omavalitsute kaela- soovitades omavalitsutel endil tegeleda tuletõrjumisega, soovitades asutada vabatahtlikke päästekompaniisid, või lihtalt päästekomandosid? Kas tule tõrjumine on sisejulgeoleku küsimus ja kas sisejulgeoleku tagamine on riigi ülesanne?
Sisejulgeolek ehk elanikele turvalise elukeskkonna tagamine on riigi, omavalitsuse ning iga meie elaniku ülesanne. Ainult kõikide koostöö saab viia soovitava tulemuseni.
Kuidas aitavad Estonian Disaster Relief Team'i mahukad operatsioonid kaasa riigisisesele päästetegevusele ja kelle poolt on need finantseeritud?
EDRT missioonid on finantseeritud kas Vabariigi Valitsuse otsusel VV reservist, Välisministeeriumi välisabi finantsvahenditest või teiste riikide toetustest.
EDRT liikmed töötavad igapäevaselt nii pääste- kui meditsiinivaldkondades, kus katastroofi tagajärgede likvideerimise kogemus toetab otseselt nende põhitööd ning Eesti valmisolekut suurõnnetustega toimetulekut.
Tänud vastuste eest!
Tänan küsijaid tõsise huvi eest päästeteenistuse vastu ning turvalist jaanipäeva.
|
