Mullu oktoobri esimestel päevadel istus 47-aastane bussijuht Hans-Joachim Fred Pylinski juba ühe Lõuna-Eesti väikelinna politsei arestikambris. Teda süüdistati mitme väikese poisi käperdamises. Pylinski Eesti-reis lõppes tänavu kevadel kohtuprotsessi, seitsmekuuse vangistuse ja riigist väljasaatmisega. Pylinski kriminaalasja menetlenud politsei vaneminspektori Riita Serikova sõnul tuli Saksamaal aastaid tagasi ühe lapse kõrvast sikutamise eest trahvi saanud Pylinski Eestisse pakku, sest kodumaal läks jalgealune tuliseks. Pylinski Hamburgis asuv kodufirma – Laste-leiutajate tuba – sattus majandusraskustesse, selle ringijuht Pylinski aga nüüd juba laste seksuaalse väärkohtlemise pärast Saksa politsei huviorbiiti. Et olukorrast puhtalt välja tulla, lisaks 30 000-eurone kindlustussumma välja petta, pistis Pylinski oma lastetoale tule otsa. Kuigi mees ajas süü murdvaraste kaela, ei jäädud teda uskuma. Jalgealune põles Kuna Pylinskit ähvardas Saksamaal ränk süüdistus, hakkas ta kirjadega pommitama paljude riikide saatkondi, reklaamides end kui 20 aasta pikkuse töökogemusega lastespetsialisti ja unikaalse leiutise, laste-leiutajate toa autorina. Tegelikult vajas Pylinski kähku pelgupaika. Kuigi tal mingit ametlikku kutset Eestisse polnud, oli mees eelmise aasta mais harda kristlasena oma kummalise tuletõrjebussiga Läänemaal, Haapsalus. Mõne aja pärast parandas ta juba ühe maakooli võimlas redelit, varsti õpetas aga poistele tööõpetuse tunnis, kuidas paberist autot lendama panna. Ent koolis polnud veider sakslane teretulnud. Sestap tekkis Pylinskil idee ehitada maalastele suveks maja puu otsa. Kuna tal raha selleks polnud (Pylinski kippus teiste kulul elama, kuigi sai Saksa riigilt 400 eurot töövõimetuspensioni kuus) ja üks kohapealne onniehitaja oli juba puu otsast alla kukkudes surma saanud, soovitas üks kohalik mees sakslasel oma lennukad ideed kodumaal ellu viia. Saabus pärapõrgusse Pylinski ei järginud head nõu. Tuletõrjebussi järgmine pikem parkimisplats oli Lõuna-Eestis ühe tillukese küla lagunenud talumaja õues. Külla, kuhu isegi teeviit teed ei näita, tahtis Pylinski ehitada lastekeskuse supiköögiga. Nagu ta ütles: «Et Eesti armetud rohtu söövad lapsed kõhu täis saaksid». Ka tahtis Pylinski ehitada lastele maja puu otsa. Ent tema majaehitus ei pakkunud isegi kohalikele poistele huvi – nood eelistasid ratastel kihutamist. Pylinski suurprojekti ei toetanud ka mitte ükski asutus ega organisatsioon, kellelt ta kui «Saksamaa kuulus lastekeskuste tegija» raha küsis. Isegi rikas Eesti Pank ei andnud sentigi. Sellepärast soovitaski üks kohalik terve mõistusega eesti naine sakslasel hoopis oma kodumaal või Aafrikas rohtu söövaid lapsi aidata. Eestisse tuli Pylinski kristlast mängides, siit läks ta pedofiili ja kriminaalkurjategijana. Politseiinspektor Riita Serikova sõnul on Pylinski ettevaatlik mees, kes oskab inimesi suurepäraselt kuritarvitada. Serikova kirjelduse kohaselt on Pylinski libedate maneeridega moosinägu, kes aina õigustas end ja tahtis ülekuulamistelgi olukorda valitseda. «Pylinski teadis oma õigusi paremini kui kohustusi,» lausus Serikova. «Ta tabati tänu lapsevanemale, kes ei mõelnud kümmet sammu ette, vaid tegutses kui kiirreageerija.» Samal päeval, kui Pylinski oma kuritöö laste kallal toime pani, ööbis ta juba arestimajas. Lõuna ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokuröri Raul Heido väitel on Pylinski haige kriminaalkurjategija, kes vajab ravi. Pedofiilid vajavad ravi Prokurör Heido: «Pedofiilid peavad end sundima mitte kurja tegema. Enda sundimine on vägitegu, eriti kui loodus on nii sättinud, et sa oled untsus.» Heido sõnul Eesti vanglates pedofiiliavastast intensiivravi ei anta, kuigi vajadus selle järele on suur. «Pedofiilia on nagu kahe teraga mõõk,» ütleb Heido. «Raske öelda, kumb on hullem – kas jätta pedofiil vabadusse oma kuritöid jätkama või panna ta vangi. See tähendab – oodata, millal ta vabaneb ja suure tõenäosusega vana rada käima hakkab.» Põhja ringkonnaprokuratuuri vanemprokuröri Lea Pähkli sõnul peaks riik endale pedofiiliaga seoses esitama küsimuse: kumba on rohkem vaja – kas tööinimest-maksumaksjat (tavaliselt on pedofiilid korralikud töömehed) või vangi (kui pedofiil süüdi mõistetakse, elab ta ju maksumaksja kulul vanglas)? Kui riik vajab töömeest, tuleks prokuröride väitel hakata neid ravima. Kuid selleks on vaja raha, arste ja pedofiili enda suurt tahet oma pahest terveks saada. Esialgu ravivad pedofiile Eesti vanglates siiski teised vangid – teevad neist pederastid. |
