|
Kui paar aastat tagasi löödi kaitseministeeriumi ja kaitsejõudude peastaabi
targal juhtimisel tabalukud kolme päästekompanii väravale, öeldi kaht asja.
Esiteks, et need pooleldi siseministeeriumi alluvuses tegutsenud kompaniid ei
olnud riigikaitseliselt vajalikud. Teiseks, et edaspidi hakkab suurõnnetustel
päästjaid abistama Kaitseliit. Nüüdseks on mõlemad väited osutunud valeks.
Esiteks, juba praegune riigikohtu esimees Märt Rask, kes kümne aasta eest oli
siseminister, kutsus ühiskonda mõtestama riigi kaitset laiemalt kui kaitseväe
areng. See, kas kaitseala põleb sadade hektarite ulatuses lagedaks ja leegid
võtavad kaasa paar ümberkaudset küla, on riigi kaitse küsimus.
Teiseks, Kaitseliit ei saa kümneid või isegi sadu liikmeid saata nädalaks
metsakustutusele. Suur osa kaitseliitlasi töötab väikefirmades, mille omanikud
ei saa töötajaid pikaks ajaks päästetöödele lubada.
Kes jääb üle? «Metsatulekahju Kuusalus puudutab meid kõiki, sest kaitsevägi
peab alati rahvast aitama, kui rahvas on hädas ja vajab abi,» tsiteerib armee
pressiteenistus kaitseväe juhatajat Tarmo Kõutsi.
Ühelt poolt on admiralil õigus. Teiselt poolt näitab Iraagi, Afganistani või
Balkani missioonideks koolitatud eliitväeosa, Scoutspataljoni 208 mehe – see on
peaaegu kogu nende praegu Eestis asuv meeste hulk – metsatulekahju kustutama
saatmine, et mujalt pole suviste tsiviilkriiside korral abi küsida.
Nii jõuame ringiga tagasi 10 000 liikme piiri ületanud Kaitseliidu juurde.
21. sajandi vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon peaks sõjaliste ülesannete
kõrval üha rohkem pühenduma tsiviilkriiside lahendamisele, on admiral Kõuts
mitmel korral öelnud, eelistades ka Kaitseliidu järgmise ülemana sisejulgeoleku
taustaga ohvitseri.
Kaitseliidu uus missioon eeldab, et kaitseliitlastel on päästeväljaõpe, neid
tuleb motiveerida tegutsema suurõnnetuste korral ning riik korraldab, kuidas
kaitseliitlased näiteks metsapõlengu kustutamise ajal tasu saavad. Neilgi on ju
maksta majalaen ja kasvatada lapsed.
Kaitseministeerium peab kiirendama Kaitseliidu seaduse uue eelnõu koostamist
ning leidma lahendid, mis kaitseksid riiki tsiviilkriiside korral ja kaitseksid
kaitseliitlasi, kes oleksid valmis kriiside korral appi minema. Kuid isegi
Kaitseliidu uue ülema nime kooskõlastamisega jänni jäänud kaitseministeerium on
väga kobav, kui ütleb, et praegu pole veel võimalik rääkida summadest, sest
süsteem on väljatöötamisel.
Seni topibki riik päästeaukudesse eliitsõdureid, kes peaksid 24/7 treenima,
et Iraagis või Afganistanis – kuhu seesama riik nad saadab – ellu
jääda. |
