Kolme aasta tagune leid tekitas teadusringkondades palju poleemikat, kuna teadlaste sõnul oli tegemist uue kääbusliku inimliigiga, mis sai nime Homo floresiensis.

Oma lühikese kasvu tõttu sai ta aga kiiresti hüüdnimeks «kääbik».

Teadlased avaldasid ka varem arvamust, et Florese inimese puhul pole tegemist uue inimliigiga.

Teaduslikud vastuväited selle kohta, et Homo floresiensis pole uus inimliik,vaid pisipealisust põdenud varajane inimene, avaldas Chicago muuseumi esindaja Robert D. Martin koos oma kolleegidega ajakirjas Science.

Nende arvates on 18 000 aastat tagasi elanud «kääbik» geneetlilist haigust pisipealisust, millega kaasneb väike ajumaht ja mitmed teised kehalised defektid, põdenud inimene.

Martini sõnul oli «kääbiku» aju väikesele inimliigile kuulumiseks liiga pisike.  

Väljakutse esitanud teadlaste kinnitusel viitab Homo floresiensise  400-kuupsentimeetrine ajumaht inimesele, kes on ainult 0,3 meetrit pikk. See on aga vaid kolmandik leitud skeleti pikkusest.

Lisaks tõid teooria ümberlükkajad välja asjaolu, et säilmete juurest leiti kivist tööriistu, mida umbes 18 000 aastat tagasi kasutasid nüüdisaja inimeste eellased.

Pisipealisuse teooria lükati Martini ja tema kolleegide arvates kõrvale, kuna leidu uurinud teadlased võrdlesid Florese inimese pealuud pisipealisust põdeva nooruki ja mitte täiskasvanu omaga.

Esialgu leidu uurinud Florida ülikooli teadur Dean Falk ütles pisipealisuse teooriale vastuseks, et professor Martini väited on tõestamatud ja  Homo floresiensise pealuu võrdlemisel teiste pealuudega puuduvad mitmed tähtsad detailid.

Falk esitas vastulause ka Martini väitele, et väike ajumaht viitab ülimalt lühikesele olendile, võttes aluseks teiste loomade kääbusvariandid.

Falki väitel ei andnud «kääbiku» pealuu võrdlemine tänapäeval pisipealisust põdenud inimese kolbaga alust arvata, et neil mingi sarnasus oleks.

Toimetas Inna-Katrin Hein