Ilves soovitas Venemaa ELi jaoks tükkideks jagada
(18)
20.05.2004 00:01
Villu Päärt, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Sotsiaaldemokraatide esinumber Toomas Hendrik Ilves on seda meelt, et Venemaa Euroopa Liitu võtmise nimel võib Venemaad kas või tükeldama asuda, sest ta saab Tartu Ülikooli politoloogiatudengite korraldatud debatil ülesande argumenteerida Venemaa ELi võtmise poolt.
Lisaks Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale on veel viis parlamendierakonda saatnud oma esindajad teisipäevaõhtuks Tartusse, ülikooli raamatukogu konverentsisaali tudengite ette rahvusvaheliste suhete ringi ja politoloogiaosakonna korraldatud kuuevõistlusele. Ülikooli noorpoliitikud on ürituseks valmistunud. Juba enne ürituse algust jagavad näiteks noored respublikaanid raamatukogu fuajees möödujaile oma erakonna pastakaid. Kui saabub pisut higine nende partei esindaja Urmas Reinsalu, hüüavad noorrespublikaanid reipalt: «Tere, Urmas!» Venemaa tükeldamine Ilves on vahepeal debatilaua taga kommi põske pistnud ja nii tema kui tema sinisekirju kikilips on täis lahinguindu: «Loomulikult tuleks Venemaa võtta Euroopa Liitu,» teatab ta. «See oleks parim viis saada üle sellest mitmesaja- või mitme tuhande aastasest probleemist.» Sotsiaaldemokraatide esindaja näeb võimalust, kuidas seada Venemaale Euroopa Liidu Kopenhaageni kriteeriumid – Venemaa peab muutuma demokraatlikuks turumajanduslikuks õigusriigiks. «Mis võiks olla parem kui selline Venemaa, mis käitub nagu Belgia?» küsib ta. Kuid siin on üks oluline «aga». Kas Euroopa Liit ikka suudab nii suure riigi vastu võtta? Kopenhaageni kriteeriumides on juttu ka absorbeerimisvõimest. 140 miljonit inimest on natuke palju. Aga Ilvesel on lahendus – tükeldame Venemaa ja võtame osade kaupa. «Ma olen kindel, et Peterburi ja Leningradi oblast suudab Kopenhaageni kriteeriumid palju kiiremini vastu võtta.» Tudengite määratud ülesande alusel Ilvest oponeerima pidanud reformierakondlane Igor Gräzin peab Venemaa vastuvõtmist võimatuks: «Kust algab Venemaa. Gde natšinaetša rodina? Vladivostok on kindlasti rohkem Venemaa kui Groznõi.» Gräzin on halastamatu – Venemaa näol on meil tegemist moraalselt õppimisvõimetu riigiga, Nõukogude Liidu ülemnõukogu saadikuna oli ta üks neist 12st, tänu kellele tühistati MRP. Eesti Vabariik pole suhetes Venemaaga sellega siiani hakkama saanud. Venemaa geopoliitilised huvid Hiinas ja Aasias on Euroopa Liidule võõrad, mistõttu on ka tänasele Euroopa Liidule Venemaa sissevõtmine tehniline surm, tõdeb Gräzin. Baturini kontseptsioon «Nad ei saa isegi aru, kuidas hääletada,» halvustab reformierakondlane. «Pange 140 miljonit juurde, hääled jagunevad proportsionaalselt elanikkonna arvuga.» «Kehtib Baturini kontseptsioon: Saksamaa ja Prantsusmaa – võidab see, kes liitub esimesena Venemaaga,» jätkab Gräzin. «Lõpetan tsitaadiga Vene kriminaalmiilitsa leksikast: enne kui sa kellegi sisse võtad, mõtle, kuidas sa ta sealt välja saad.» Keskerakondlane Siiri Oviir peab toetama föderaalset Euroopat. Pliiats käib vilkalt paberil. Oviir loeb sealt maha ja teatab seejärel võidukalt: «See kõik, mis ma rääkisin, on Res Publica programmist!» Lõpuks saavad sõna tudengid, kes peavad otsustama, kas nende ees seisvaid inimesi saab usaldada ja valida europarlamenti. Publikule on jagatud kätte hääletamispaberid – roheline tähistab «jah’i», punane «ei’d». Isamaaliidu esindajale Peeter Tulvistele tõusevad rohelised paberid, Oviiri puhul on punaseid veidi enam. Rahvaliitlase Karel Rüütli värv on punane. «Karel, sul on veel aega õlut võtta,» osatab debati juht Toomas Roolaid. Gräzin ja Reinsalu on ühel pulgal, leidub nii punaseid kui rohelisi, võta sa kinni, mida rohkem. Seevastu Ilvesele tõstetud paberid on peaasjalikult rohelised.
|
Tee koduleheks
