| Amnesty teatel hukati möödunud aastal 22 riigis kokku 2148 inimest, kellest 94 protsenti kaotas oma elu Hiinas, Iraanis, Saudi-Araabias ja USAs.
Aasta varem hukati maailmas 3797 inimest ja 2003. aastal 1146
inimest.
Raporti järgi pandi Hiinas 2005. aastal toime 1770 hukkamist, kuid
inimõigusaktivistide andmetel on see arv kahtlemata palju suurem.
Viidates Hiina õiguseksperdi arvamusele, võib see arv ulatuda üle
8000.
Iraanis kaotas elu vähemalt 94 inimest, Saudi-Araabias 86 inimest ja USAs 60
inimest.
Amnesty tõstis eriti esile Iraani, mis oli möödunud aastal ainuke riik, kus
hukati alaealisi.
Nende hulgas oli ka kaheksa inimest, kes panid oma kuriteo toime juba lapsena
ning kellest kaks polnud hukkamise ajaks veel 18-aastaseks saanud.
USAs keelati alaealiste hukkamine ära 2005. aasta märtsis.
Surmanuhtluse keelustamise eest võitleva inimõigusorganisatsiooni andmetel
ootab hetkel maailmas hukkamist üle 20 000 inimese.
Amnesty Internationali peasekretär Irene Kahn märkis, et kuigi maailmas on
märgata surmanuhtluse vähenemistendentsi, torkavad seda enam silma äärmuslikult
palju seda karistusmeetodit kasutavad riigid nagu Hiina, Saudi-Araabia, Iraan ja
USA.
Amnesty kinnitusel kasutatakse Hiinas tavaliselt hukkamiseks
mahalaskmist või mürgisüsti, Saudi-Araabias raiutakse pea maha, Iraanis
puuakse üles või loobitakse kividega surnuks ning USAs saadetakse elektritoolile
või kasutatakse mürgisüsti.
Inimõigusorganisatsiooni andmetel on nende avaldatud andmed hukkamiste kohta
ligikaudsed, kuna surmanuhtlust ümbritseb salastatus.
Amnesty raporti kohaselt on praeguseks surmanuhtlus kaotatud 86
riigis, viimati keelati see ära Mehhikos ja Libeerias. Veel 1977. aastal
oli surmanuhtlus ära keelatud ainult 16 riigis.
Hiinas on võimalik surmanuhtlust määrata 68 liiki kuriteo eest, muu
hulgas maksupettuse, varguse ja narkokuritegude eest. Toimetas Inna-Katrin Hein, eelinfotoimetaja/tõlk
|