| Ministeeriumi teatel ei ole eraomanik ehk BRS täitnud erastamisel võetud investeerimiskohustusi, kuigi erastamise käigus arvestati ostja kohustusega teha olulisi investeeringuid raudtee kaasajastamiseks. Samuti rikkus BRS ministeeriumi väitel erastamislepingu tingimusi, kui pantis osa Eesti Raudtee aktsiatest pankadele, omamata selleks riigi nõusolekut. Lisaks vaidlustas BRS Stockholmi arbitraažikohtus riigile kuuluva kuldaktsia ehk vetoõiguse ettevõtte jaoks oluliste küsimuste otsustamisel. Kuldaktsia põhimõttelise vaidlustamisega on taganetud erastamislepingu tingimustest. Savisaar rõhutas, et erastamislepingu lõpetamine ei tähenda raudtee natsionaliseerimist. «Ettevõtte omanikele makstakse nende osa eest täishind, mis koosneb riigile osaluse eest tasutud summast pluss ettevõttesse tehtud investeeringud. Usutavasti lisandub ka tasu vahepealsete hinnatõusude hüvitamiseks õigustatud ulatuses,» ütles Savisaar. Valitsus andis erastamislepingu lõpetamisega tegelemiseks volitused majandus- ning rahandusministeeriumile.
Kõigepealt antakse BRSile hoiatus ning kui kõnealuseid rikkumisi kahe kuu
jooksul ei parandata siis, loetakse erastamisleping lõppenuks.
Eesti riigile kuulub Eesti Raudteest 34 protsenti, BRSile 66 protsenti.
Toimetas Mirjam Mäekivi, reporter/toimetaja
|
Valitsus otsustas majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaare ettepanekul alustada Eesti Raudtee erastamislepingu lõpetamist, kuna raudtee ostja pole täitnud endale võetud kohustusi.
Vanemad uudised
