Mailis Reps eelmisel ametiajal haridusministeeriumi majas, kus teda nähti väidetavalt harvem kui teisi ministreid. Foto: Ove Maidla

Teine katse. Eelmine kord oli ta Mailis Rand. Nüüd on ta abielus, lapse ema, riigikogulane. Kolmkümmend aastat vana.

2002. aasta jaanuaris oli Mailis Rand augutäide, kes Peeter Kreitzbergi asemel (kes ei tahtnud Tartu ja Tallinna vahel sõita) ministriportfelli vastu võtma nõustus. Rand on Akadeemia Nord kasvandik, kel lisaks sellele oli viimastest aastatest ette näidata kaks magistrikraadi – õigusteadus Budapestist ja Euroopa Ühenduse avalikud suhted Maastrichtist. Lisaks veel Uppsalas alustatud doktoriõpingud.

Samal teemal: Haridusminister MAILIS REPS lubab korrastada õppekavad (62)

Kreitzberg usub, et hetkel, kui tulevane minister Rand tema vastas istus, ei omanud too vähimatki ettekujutust, mida kujutab endast haridusministeerium, haridus või minister. «Ta oli väga optimistlik ja küllalt ambitsioonikas, nagu praegu võib otsustada,» ütleb Kreitzberg

See oli ka põhjuseks, miks Kreitzberg koos Sirje Priimäega noorukest ministrit algul toetama nõustusid. Nagu toona kuluaarides räägiti – Kreitzberg oli kark, mille najal Rand liikus. Viimase kaks suurt saavutust – algklasside koolitoit ja õpilaskodud – pärinesid otse Kreitzbergi suust.

Kuid hiljem noor minister enam Kreitzbergiga nõu pidama ei hakanud. Siis oli tal otseliin Edgar Savisaarega. Põhjus selles, et Kreitzberg julges Riigikogus vastu astuda, kui Rand kaitses paljusõnaliselt haridusstrateegiat «Õpi-Eesti». Lõpptulemus – see võeti tagasi.

Pidevalt autos

Toonane haridusministeeriumi keskharidustalituse juhataja Helmer Jõgi märgib, et kokkupuudet Rannaga oli väga vähe, sest minister veetis suurema osa ajast autos teel. Seesama auto oli esimene, mille Reps nüüd välja vahetada lubas. Ministeeriumimajas nähti Randa oluliselt vähem kui eelmist ministrit Tõnis Lukast.

Tartus töötavate ametnike suhtes oli ta kõrk ja üleolev. Isegi päeval, kui minister päevakava järgi pidi Tartus olema, ta seda tihtipeale polnud. Aga töö käis.

Nii läks üks kõrge ministeeriumiametnik ministri korraldusel alamale ametnikule ütlema – sul hoitakse silm peal. Põhjuseks ametniku kuuluvus ühte opositsioonierakonda. Ranna jutust käis pidevalt läbi küsimus, keda ja kas saab usaldada. Sellele lisandus jutt info lekkimisest – Rand küsis, kuidas mingi info avalikkuseni jõudis. Pea igal nõupidamisel.

Keskerakondlasele ministeeriumi üle andnud Lukas märgib, et Rand läks Tartusse selge teadmisega, et ministeerium tuleb Tallinna tagasi tuua. Kõik tõi kaasa ebakindlust, mis pani tugevamaid ametnikke otsima uusi ja kindlamaid väljakutseid.

Usaldamatus viis koguni nii kaugele, et Rand nõudis endale ministeeriumimajas isiklikku tualetti, mis kuuluks ainult talle. Ja saigi. Ministril oli oma ruum, oma võtmega.

Kui Rand «Aktuaalse kaamera» otse-eetris kuulutas, et lapsed ei pea külma tõttu kooli minema, polnud tal seal mingit võimalust öelda, mis on temperatuur järgmisel hommikul Saaremaal või Võrus. Ta võttis jumala rolli – järgmisel hommikul olid koolid lastest tühjad, kuigi oodatud külm jäi tulemata. Ministeeriumi telefonid olid punased.

Vahetult enne 2003. aasta Riigikogu valimisi kuulutas Rand maakonnalehes, et Kuremaa põllumajandustehnikumi ei suleta, kuigi tegelikult oli kooli sulgemisotsus juba langenud. Kool läks ikka kinni. Samast ajast mäletavad Jõgevamaa ja Tartumaa koolid härduses, kuidas minister Rand seal kalleid õppevahendeid jaotamas käis. Riigi raha eest, erakonna hüvanguks.

Ministeeriumi juhtkonna koosolekul käis Rand välja idee, et peaks hakkama tegema kõneeristusi, kuhu ministeeriumiametnikud pärast koosolekut helistavad. Minister pelgas hirmsasti, et info jõuab otse ajalehetoimetustesse ja opositsioonipoliitikuteni, Lukase käsilaste kaudu.

Usaldamatus õhus

Viisakamad ütlevad, et Rand oli nagu segaduses tütarlaps, kes oli sattunud vale koha peale. Tekkis töö tegemiseks võimatu õhkkond – vähesed teadsid, mida homme toob.

Ministrit ennast oli majas nii vähe näha, et ministeeriumimajas räägiti temast kui müütilisest loomast – ükssarvikust, kes end aeg-ajalt ilmutab. Parteikoosolekud, valitsuse istung, kõik võttis aja.

Kantsler Peep Ratase ja Ranna suhted olid kõike muud kui harmoonilised. Minister oli harva Tartus, aga ta lubas endale väljendust: ministeeriumi juhtimisoskus on nullilähedane.

Tänaseks ministeeriumist lahkunud Ratas loodab nüüd parimat: «Elukogemust on juurde tulnud. Ehk suudab ta inimesi rohkem usaldada ja rohkem ise otsustada.»

Enne kui söandab uuele ministrile selleks perioodiks paremat lendu soovida, ohkab reformierakondlasest Helmer Jõgi mitu sekundit: «Südamest loodame. Kuna me oleme koalitsioonis, siis mina pean lootma.»

Lukas loodab, et kahe aastaga on Keskerakonnast saanud normaalne erakond – toona õhutas pikka aega võimust eemal olnud partei paranoiat, nüüd on Keskerakond juba teist korda võimul. See on oluline muutus.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4