| Nii võlaõigusseadus kui ka infoühiskonna teenuse seadus piiravad küll ohjeldamatut reklaamimeilide saatmist, kuid erinevalt eraisikuist pole ettevõtted selle eest siiski kaitstud. Just sellise vastuse sai veebi- ja IT-firma Exact, kui kaebas teda laada- ja koolituspakkumistega tihedalt pommitanud reklaamifirma Plan B peale andmekaitse inspektsioonile. «Sellest on küll palju räägitud, kuidas spämm-kirjadele vastata, aga meie läksime sammu kaugemale, et teada saada, kas ka tegelikult end rämpsposti eest kaitsta saab,» sõnas Exacti juht Tauno Novek. «Plan B saatis jõulude paiku meile iga päev Rocca al Mare mööblimaja reklaami. Jätkasid ka siis, kui olime palunud neil lõpetada.» Andmekaitse inspektsiooni vastus firmale lootust ei andnud. «Seadus ütleb, et reklaami edastamiseks ei tohi kasutada füüsilise isiku meiliaadressi,» võttis Novek vastuse kokku. Tarkvarafirma SK Systems osaniku Kaupo Karuse kinnitusel on nende firma võrdlemisi uus ning ühtegi reklaamiedastajate listi pole nad elektronposti aadressi kindlasti lisanud. «Ainsad kohad, kuhu oleme meiliaadressi edastanud, on äriregister ja telefoniraamat,» sõnas Karuse. «Spämmihulk pole nii suur, et otseselt tööd segaks, aga väga tüütu on see küll.» Ehkki seaduse järgi tohib elektronposti aadressile reklaami saata vaid adressaadi eelneval nõusolekul, kehtib ka see säte vaid tarbija ehk eraisiku kohta. Eesti turundusettevõtete kinnitusel jälgivad nad siiski kõiki seadusi ja eemaldavad adressaadi tema soovil ka reklaamisaajate nimekirjast, ehkki ükski seadus seda otseselt ei nõua. Ning kuigi mõned firmad kasutavad aadresside kogumiseks ka küsitavaid viise, nagu veebilehtede automaatne läbikammimine ja neilt leitud elektronpostiaadresside salvestamine, pärineb enamiku aadressinimekiri seaduslikest allikaist. ASi Merit Tarkvara juht Andres Kert kinnitas, et ehkki mõned kirjasaajad väljendavad oma pahameelt reklaami üle, pärinevad nende aadressid äriregistrist saadud andmebaasist, mida müüb Krediidiinfo. «Me mõistame, et see võib ka inimest häirida ja nii küll ei ole, et õigustame ennast seadusega ja saadame muudkui edasi,» sõnas Kert. «Kahe hiireklõpsuga võib ennast reklaami saajate nimekirjast välja registreerida.» Siiski on piir seadusliku meiliturunduse ja spämmimise vahel õhkõrn, tõdes muude teenuste seas ka teiste firmade reklaame edastava Commercial Network Solutionsi tegevjuht Timo Teder. «Olen sel teemal suhelnud andmekaitse inspektsiooniga, aga selgust pole saanud,» märkis Teder. «Kindel on vaid see, et era- ja juriidiliste isikute e-maili aadresside eristamise kohta selge regulatsioon puudub – ametniku vabas vormis ja võrdlemisi ebamäärast tõlgendust ei saa ju regulatsioonina käsitleda.» Segadus ulatub nii kaugele, et teoreetiliselt võiks juriidiliste isikute aadressideks lugeda kõik .ee-lõpulised meiliaadressid. «Teatavasti registreeritaksegi .ee domeene ainult juriidilistele isikutele, mis loob nn innovatiivsematele turundajatele avara tõlgendamisruumi ning võib muuta igasuguse õiguskaitse soovimatu masspostituse vastu praktiliselt olematuks,» rõhutas Teder. Peeter Marvet, kes õpetab oma veebilehel, kuidas seaduseparagrahvidele viidates masspostitajatele mõjusalt vastata, tunnistab auku Eesti seadustes, mis avara tõlgendusruumi tõttu tegelikult peaaegu kedagi ei kaitse. «Seaduseauku tuleks tunnistada ja võtta Eestis, kus on võimalik selliseid liigutusi teha, osapooled kokku, töötada välja hea lahendus, et hiljem saaks oma kogemust eksportida,» sõnas Marvet. «See on keeruline, sest samas tuleb leida lahendus, kuidas ettevõte võiks teisele oma pakkumisi edasi saata.» Marveti sõnul on peamine küsimus, kuidas kaitsta juriidilisi isikuid ohjeldamatu rämpspostituse eest, aga samas tagada, et ettevõtted saaks üksteisele vastamisi pakkumisi saata. Ehkki sisuliselt seadustik masspostituse eest ei kaitse, on näiteks prokuratuuri kodulehel töötajate kontaktandmete juures ähvardus viitega võlaõigusseadusele, et reklaami saatmine töötajate aadressile on seadusevastane. Justiitsministeeriumi esindaja möönis, et infoühiskonna teenuse seaduse normid, mis reguleerivad kommertsteadaannete edastamist, pole üheselt mõistetavad ega seega kõige paremini õnnestunud. «Sellele on juhtinud tähelepanu ka õiguskantsler,» meenutas ministeeriumi pressiesindaja Mart Siilivask. «Seaduse muutmist toetame põhimõtteliselt, konkreetne sõnastus ei ole eelnõuna meieni veel jõudnud.» |
