| Miks te otsustasite üldse sellise raamatu kirjutada? Kas see peaks olema kui mingisugune äratus läänele? Jah, kindlasti, ma loodan seda. Ma olen mures, sest asjad võivad Venemaal vales suunas minna, võivad minna vales suunas ka Ida-Euroopas. Läänes sellest palju ei teata ja ma soovisin inimesed üles äratada. Mõiste «uus külm sõda» kõlab ikkagi väga ähvardavalt, sisaldades sõna «sõda». Kas pole tõesti mingit muud viisi Venemaaga tegelemiseks?Ma ei ole ju tegelikult öelnud, et meil peaks olema sõda Venemaaga selle sõna konventsionaalses tähenduses. Ma olen raamatus ütelnud, et see on küllalt erinev vanast külmast sõjast. Vana külm sõda oli sõjaline ja ideoloogiline, kuid nüüdset külma sõda peetakse väärtuste nimel. Samuti peetakse seda raha ja gaasi nimel. Sel on mõningaid sarnasusi vana külma sõjaga, näiteks propaganda ja sõltuvus, mida venelased üritavad tekitada. Uus külm sõda on ähvardav. Vanasti teadsime, et kommunism on halb, praegu aga üritab Venemaa edendada nii-öelda semukapitalismi, mis on ärapööratud versioon meie kapitalismist. Võtkem või Gerhard Schröder (Nord Streami nõukogu esimees – toim) Saksamaalt, neil poleks midagi sellist kunagi õnnestunud teha näiteks Willy Brandti või Helmut Schmidtiga. Erinevalt paljudest sarnastest raamatutest kirjutate te palju Eestist. Seega ei ole tegemist nn tavasuhetega suurte riikide (Venemaa, USA, Hiina jt) vahel, vaid Venemaa ja tema naabrite suhted on isegi tähtsamad? Ma arvan, et Balti riigid on selle kõige eesliinil: te olete maad, mille Venemaa kaotas 1989–1991, ja nüüd tahavad nad teid tagasi. Mitte sõjalise vallutuse kaudu; nad teavad, et see ei toimi. Nad kasutavad majanduslikke vahendeid ja selles on nad olnud küllalt edukad, eriti Läti. |
