Värskus Soome valitsuses teeb Põhjamaad ja Eesti ELis nähtavamaks

Suure tõenäosusega hakkavad lähinädalatel paika saavate Eesti ja Soome uue valitsuse jõujooned jooksma üsna sarnaseid radu, sest mõlemas hakkavad põhiraskust ja -vastutust kandma parempoolsed parteid. See jätkab viimase aasta-paariga hoogu saanud parempöörete rida Euroopas, mille varasemad näited on Saksamaa ja Rootsi.

Samal teemal: Soome saab ilmselt paremvalitsuse

Peaministrina jätkab Keskerakonna esimees Matti Vanhanen. Tema jaoks on valimiste tulemus ühtlasi nii võit kui ka kaotus. Saadi kõige rohkem hääli ja kohti parlamendis, aga ometi kaotas valitsusliit

11 kohta, mis on selge märk valijatelt, et nad soovivad muutust.

Seejuures on raske leida midagi olulist, mida saaks lahkuvale valitsusele ette heita. Soome majandus on heas seisus, kasvades eelmisel aastal 5,5 protsenti. Tööpuudus on nelja aastaga vähenenud üheksalt protsendilt 7,5-le. Küll viidatakse Vanhase valitsuse kohatisele, eriti välispoliitilisele passiivsusele ja ideedenappusele. Ehk saabki sellega põhjendada Koonderakonna edu – suure verevahetuse teinud partei pakatas värskusest.

See värskus, suunatuna õigetesse kohtadesse, võib Soomele palju kasu tuua. Eelkõige Euroopa Liidu suunal, kus Soome panust on viimasel ajal kahvatuks hinnatud. Tugev kandidaat välisministri kohale on Soome populaarseim poliitik, valimistel rekordilised 60 498 häält kogunud Sauli Niinistö. Selline mandaat lubaks tal oma töös jõuliselt esineda.

Pole üldse võimatu, et varsti esindavad lähedasi naabermaid Eestit, Rootsit ja Soomet välisministritena vastavalt kolmik Mart Laar, Carl Bildt ja Sauli Niinistö. Meeste ideoloogiline lähedus ja kõrge maine lubaks sel Läänemere riikide kolmnurgal kujuneda tähelepanuväärseks ja edasiviivaks jõuks Euroopa Liidus.

Kahtlemata lähendab võimude ideoloogiline lähedus veelgi Soome lahe põhja- ja lõunakallast, kelle suhted on niigi väga head, nagu tõestas ka äsjane president Toomas Hendrik Ilvese riigivisiit põhjanaabrite juurde.