On raske öelda, kas ja kui palju võltsiti valimistulemusi eile. Kuid oleme viimaste nädalate ja kuude jooksul selgelt näinud, et Valgevene valimiskampaania on olnud Euroopa mõistes kõike muud kui demokraatlik. Neljal kandidaadil ei ole olnud võrdset juurdepääsu ajakirjandusele, isegi valimiste päeval Minski kesklinna riiklikus pressikeskuses näitas vaid telekanal Euronews, kuidas hääletasid opositsioonikandidaadid Aleksandr Milinkevitš, Sergei Haidukevitš ja Aleksandr Kozulin, sest Valgevene televisioonist sai vaadata ainult seda, kuidas käis valimas ametisolev president Aleksandr Lukašenka. Võimud on halastamatult ähvardanud rahumeelseid demonstrante, sulgenud vabu meediakanaleid ja takistanud opositsiooni valimiskampaaniat. 1994. aastal võimule tulles sai Lukašenka valitseda NSVLi kokkuvarisemisest üliräsitud Valgevene. Lukašenka taastas Valgevenes riikliku käsu- ja plaanimajanduse, millega inimesed olid harjunud ja mis sisendas neile turvatunnet. Ta pani riigi jõuga tööle tehased ja sovhoosid. Lukašenka naudib ülilähedasi suhteid Venemaaga ja energia tuleb Valgevenele väga odavalt kätte. Kuid kõike ja kõiki endale allutades on Lukašenka muutnud ennast Lukašenka pantvangiks. Valgevenelased tunnevad, et nad soovivad vabadust, oma maal oma asja ajada. Kuid siiani on veel rohkem neid, kes ütlevad, et nad tahavad stabiilsust, mida nende jaoks kehastab Lukašenka. Üks Lukašenka põhiteese on Valgevene iseseisvus ning lubadus mitte lasta läänel end juhtida. See on rahva lääne vastu häälestanud. Lääne saadikud ei saa Valgevenes olla demokraatia ristisõdijad, küll aga on seal vaja misjonäre. Toetama peab opositsiooni ja alternatiivseid pressikanaleid. Võimalikult palju peaks külastama Valgevenet, et näidata – lääs ei ole vaenlane. Sallida ei tohi Valgevene võimude jõuaähvardusi ning katseid vaatlejaid eemal hoida. Opositsioonijuht Milinkevitš ütles, et Valgevene olukorda ei saa võrrelda Gruusia ega Ukrainaga, vaid 1980. aastate Poolaga, kus ühinenud opositsioon on nagu Solidaarsus. «Kui me ei võida täna, siis võidame kuu või kolme pärast, aga kunagi me võidame,» ütles ta. Võidu saavutamisel saab lääs aidata ja peab seda tegema.
|
Igal rahval on õigus otsustada, kuidas ta elab ja milliseid valitsejaid endale soovib. Nii seisabki demokraatlik Euroopa Liit küsimuse ees, mida teha naaberriigi Valgevenega, kus suur osa rahvast toetab presidendina inimest, kelle arusaamine demokraatiast tänapäeva maailmas ei ühti meie arusaamadega. 
Vanemad uudised
