Praeguseks on New Horizons (NH) saatnud Maale 20 kvaliteetset foto hiiglaslikust gaasiplaneedist. Tulemas on veel sajad fotod, mida sond teeb kuni ta veebruari lõpus möödub Jupiterist, kirjutab BBC.

Kuigi tegemist on kiireima kosmosesondiga, kasutab kosmosejaam hiidplaneedi gravitatsiooni, et ennast lingutada Pluuto suunas, kuhu ta peaks saabuma aastal 2015.

700 miljonit dollarit (8,5 miljardit krooni) maksma läinud kosmosesond startis mullu jaanuaris. Selle peamine eesmärk on väikeplaneet Pluuto ja tema kuude uurimine.

Jupiterist möödumine on vajalik sondile täiendava kiiruse andmiseks. Jupiteri gravitatsioon lisab NH niigi suurele kiirusele veel 14 500 km/h, viies jaama kiiruse üle 84 000 km/h ning lühendades lennuaega Pluutoni nelja aasta võrra.

Sond alustas praegu Jupiteri ja tema nelja suurima kuu – Io, Europa, Ganimedese ja Callisto – uuringuid. Vaatluse all on ka Jupiteri pikk «saba» — Jupiteri magnetosfäärist lähtuv kümneid miljoneid kilomeetreid pikk laetud osakestest koosnev väli. Mitmeid vaatlusi NH-l sooritatakse kooskõlas Hubble’i kosmoseteleskoobiga.

Suurt osa informatsiooni ei läkitata Maale koheselt, vaid salvestatakse sondi pardal ning saadetakse teele alles pärast gaasiplaneedile lähima kohtumispunkti läbimist 28. veebruaril. Peale Jupiterist määdumist lendab NH «talveunes olles» Pluuto suunas, «ärgates» vaid korra aastas aparatuuri inspekteerimiseks. Kolm kuud enne juuliks 2015 määratud kohtumist Pluutoga alustab NH planeedi ja ta suurima kaaslase Charoni pildistamist.

Möödumine Pluutost (u 10 000 km kauguselt) ja Charonist (u 27 000 km kauguselt) kestab umbes ööpäeva. Edasi jätkab sond lendu Kuiperi Vöö objektide seas, mis on senini teadlastele veel väga vähe tuntud. Kuiperi Vöö aines pärineb Päikesesüsteemi tekkimise algaegadest ning lubab pilku heita 4,5 miljardi aasta taha, mil algas planeetide sünd.

Toimetas Veiko Tamm, PM online