|
 |
20.01.2007 00:01 Andri Maimets Pronkssõduri tüli lahanud Vene telekanal Pervõi Kanal kutsus telesilla abil saatesse ka Eesti poliitikud. Paraku leidsid eestlased stuudiost natsiloosungeid lehvitava vaenupoole ja lahkusid. Sõnasõtta jäi vaid Raivo Järvi. Kogu Venemaal nähtava Pervõi Kanali populaarne väitlussaade «Otsustage ise» võttis sel neljapäeval luubi alla Vene sõjamonumentide ja mälestusmärkide kaitsmise Euroopas. Et Eesti parlament kiitis äsja heaks sõjahaudade kaitse seaduse, mis kuulutab hukku Tallinnas Tõnismäel troonivale pronkssõdurile, suunaski telejaam löögijõu sellele teemale. Lisaks Eesti suursaadikule Venemaal Marina Kaljurannale palusid saate tegijad telesilla abil saatesse riigikogu esindajatena ka Reformierakonna liikme Raivo Järvi, Isamaaliidu liikme Peeter Tulviste ja Res Publica fraktsiooni liikme Mihhail Lotmani. «No see, mis ETV stuudios toimus, oli ilmselge provokatsioon,» tõdes Järvi saadet kokku võttes. Stuudios ootas pikett Nimelt said poliitikud vahetult enne saadet teada, et lisaks nendele olid stuudiosse palutud ka Arnold Meri ja Konstitutsioonipartei esimees Andrei Zarenkov. Telemajja jõudes tabas eestlasi aga veel ebameeldivam üllatus: kohal olid Eesti riigi sagedased kritiseerijad, venemeelsed Dmitri Klenski ja Vladimir Lebedev, lisaks ka vene noorteühendus Öine Vahtkond. «Noorteühenduse vastu polnud mul midagi, sest seal on intelligentseid inimesi küll. Aga kui tahetakse teada Eesti avalikku arvamust, siis Klenski ja Lebedev, kellel pole noortega mingit pistmist, seda küll ei esinda,» sõnas Tulviste. Tagatipuks kraamis seltskond Klenski mahitusel tagataskust välja Saksa väeosa vimpli ja 1940ndate aastate Saksa okupatsiooni aegse seinaplakati, mille tekst ütles: «Eestlased ja sakslased koos ühise vaenlase vastu.» Publik aeti välja «Kuulsime, kuidas Eesti-poolne saatejuht Natalja Vassiljeva andis operaatorile käsu neid filmida – selle tulemusena oleks Eestis toimuvat näidatud kõverpeeglis,» oli Järvi nördinud. Ehkki eestlaste nõudmisel aeti publik stuudiost välja, keeldusid Tulviste ja Lotman säärast palagani kaasa tegemast ning lahkusid telemajast. Ainsana jäi Moskvast juhitud saatesse Eesti-poolse külalisena Järvi, kes andis vastuseid inimtühjas stuudios. «Mõtlesin, et kurivaim, kas peame siis nüüd pea liiva alla peitma? Anname siis koos suursaadikuga vastulöögi!» ütles ta. Raivo Järvi tõdes, et oli põhjalikult valmistunud, uurides üksipulgi läbi isegi Genfi konventsiooni – kui peaks juhtuma, et saatejuht Maksim Ševtšenko või peakülaline, Vene Kinoliidu esimees Nikita Mihhalkov hakkavad eestlasi inimõiguste rikkumises süüdistama. «Midagi sellist aga ei juhtunud, toimus lihtsalt emotsionaalne lahmimine.» Eesti Vene suursaatkonna pressisekretär Franek Persidski jäi erinevalt Eesti parlamendisaadikutest märksa vaoshoitumaks, öeldes, et Ševtšenko juhitud saade Moskva stuudiost oli tüüpiline emotsionaalne talk-show, kus sel neljapäeval kõlasid ka Eesti riigi seisukohad. «Julgen öelda, et meie ametlik seisukoht jõudis kenasti Vene vaatajani,» märkis Persidski. «Suursaadik Marina Kaljurand selgitas sõjahaudade kaitse seaduse sisu ja kinnitas, et Eestis ei heroiseerita fašismi. Tegu oli eduka saatega.» Saate lõpus hääletas Moskvas istunud stuudiopublik, kas võtta Eesti suhtes kasutusele sanktsioone või mitte. Tulemus: 92 protsenti oli seda meelt, vastu 8 protsenti. Arvamus «Miks Lääs kuidagi ei reageeri sellele, mis toimub Baltikumis? Sest Lääs jälgib suure huvi ja kiskjaliku keskendumisega, mis edasi saab. Läänt huvitab, kuidas väikesed rahvad ja väikesed riigid ümber Venemaa teda katsuvad ja ärritavad ning segavad konsolideerumast.» Nikita Mihhalkov, «Ma saan aru, et need on Öise Vahtkonna inimesed. Isiklikult ma neid ei tunne. Moskva toimetajad lihtsalt võtsid ühendust nendega, kes osalesid ümarlauas, aga need on just need, kes tunnevad end puudutatuna. Milleks kutsuda inimesi näiteks kusagilt jahiseltsist?» Natalja Vassiljeva, |
|||||||
|
