Tõime oravapartei ulma 15 aastat ettepoole ehk tänapäeva ning maalisime pildi Eestist, mille tähtsamad näitajad oleksid võrreldavad Euroopa praeguse viie jõukama riigi omadega. Rikast ja arenenud riiki ei iseloomusta üksnes kõrge sissetulek, vaid ka arenenud ühiskond. Seetõttu kõrvutasime lisaks palkadele ja sisemajanduse kogutoodangule ka erinevaid sotsiaalseid näitajaid, nagu keskmine vanus, inimeste tegevusalad, laste arv, tervis.Ning võtsime julguse eeldada, et ka selliste näitajate poolest peaks haljale oksale jõudnud Eesti olema esiviisikuga võrreldaval tasemel. Mõistagi tuleb niisugust meetodit võtta mööndustega, sest pole alust väita, et näiteks viis jõukamat riiki oleks automaatselt ka viis kõrgema elueaga riiki. Üldjoontes peavad sellised seosed siiski paika ning seetõttu eeldasime, et viie jõukama riigi seas olles oleks ka muud ühiskonna arengut iseloomustavad näitajad koorekihiga samal tasemel. Väikekodanlik hommik Väikekodanlane Markus Tallinna-lähedasest kuurortlinnast ärkab hommikuti pool seitse, pärast paari sörgiringi õues askeldab pisut vannitoas ja võtab oma igahommikuse antidepressandi. Kuna ta abikaasa on parasjagu magamistoas meigiga ametis, näpistab Markus köögi poole suundudes tagumikust 19-aastast bulgaarlannast lapsehoidjat, kes on veerand kaheksaks lauale toonud kohvi ja omleti koos kuklite ja rohelise salatiga. Kohvi sees on loomulikult suhkruasendaja, kuklid on täisteradega ning salat maitseb nagu silo, kuid see-eest on toit üdini tervislik. Ega eesti mees muidu keskmiselt 77-aastaseks elaks. Elul pole nii väga vigagi. Toimetulekuraskuste üle keskmist palka teenivad Markus ja ta abikaasa ei kurda. Pere aastane sissetulek on ligi 60 000 eurot, sellega võib elada ja lapsi kasvatada küll ning isegi bulgaarlannast silmarõõmu pidada. Kolmveerand kaheksa asub Markus koos naisega teele Tallinna suunas. Oma kahest autost kasutavad nad täna seda suuremat ja neliveolist, sest Urmas Reitelmann oli hommikul raadiost öelnud, et tee võib olla libe. Libastuda võib isegi koduuksest väljudes, sest ehkki Markus oli aknast kojamees Sahidi peale karjunud, näitas see vaid katkiläinud kühvlit ja seletas midagi võõras keeles. Ent tegelikult on võimsa neliveolisega ka ummikutes mõnusam nõksutada. Ummikud on aga suured, sest viiest eestimaalasest neli elab linnas. TEGELIKKUS. Kui keskmine eesti mees tahab hommikuti võõrtöölist sõimata või tagumikust näpistada, peab ta leppima kas Poola ehitaja või Ukraina keevitajaga. Täiskohaga lapsehoidjat keskmise sissetulekuga eestlane palgata ei jõua. Tervisliku toitumise ja eluviisi, aga ka arstiabi kättesaadavuse poolest jääb Eesti Euroopa rikkamatele riikidele kõvasti alla – eesti mees elab keskmiselt 11 ja naine viis aastat vähem kui nende Euroopa koorekihti kuuluvad sookaaslased. Keskmises peres meil vähemasti esialgu kahte autot pole. Linnaelanike osakaal on umbes 70% ehk kümnendiku võrra vähem kui tipuriikides. Teadmisi ihkav ja tegus töömees Tööl lehitseb Markus esimese asjana läbi päevalehed, et maailma sündmustega kursis olla. Uudistega tutvumine meeldib talle nagu kõigile kaasmaalastelegi – saja inimese kohta trükitakse Eestis umbes 40 eksemplari erinevaid päevalehti. Markuse töökoht asub üsna kontori keskel. Temast seina poole jäävad IT-mehed ja insenerid ja arendajad, kellega on igav koos suitsetamas käia, sest pooltest nende sõnadest ei saa aru. Akna poole jäävad aga pisut lihtsama töö tegijad – müügiinimesed, klienditeenindajad ja administraatorid. Neid on umbes sama palju kui «nupumehi», nendega saab klatšida ja vahel ka rumalaid anekdoote rääkida. Aga tööl pole lubatud «nupumeeste» üle ka nalja heita, sest ülemus ütles, et nemad on firma alustala ja neisse tuleb lugupidavalt suhtuda. Eks ta natuke ole õige ka, sest firma teenib korralikult – arvud näitavad, et tunni ajaga toob töötaja firmale 15% rohkem pappi kui laisad töötegijad vanades Euroopa Liidu riikides. TEGELIKKUS. Saja inimese kohta trükitakse meil päevalehti kaks korda vähem, napilt paarkümmend eksemplari. Teadmistemahukat tööd teeb meil vaid iga neljas töötaja, viies Euroopa jõukamas riigis aga peaaegu iga teine. Töö efektiivsus on Eestis aga kaks korda madalam kui Euroopa paremikus. Teisisõnu, tunni ajaga toob töötaja firmale keskmiselt poole vähem raha kui esiviisiku riigi töötaja. Kahe lapsega pere keskmine aasta netosissetulek jääb alla 12 000 euro. Keskea hirmud Koju sõidab Markus üksinda, sest naisel on vaja rahvusraamatukogus eksamiks valmistuda. Õppimisega tegeleb mingis vormis peaaegu iga viies täiskasvanu riigis. Markus ei taibanud algul üldse, miks pidi ta raamatupidajaharidusega naine kuldses eas järsku minema kaugõppesse semiootikat tudeerima. Koju jõudes peab Markus pead vangutama, sest 14-aastane tütar teatab, et tahab koos bulgaarlannast lapsehoidjaga diskole minna. Markus otsib tütre läbi, konfiskeerib ta jopetaskust siidripurgi ning manitseb tütart ettevaatlikkusele – nüüdsel a’al on poisid targad, suurem jagu on neist... Markus ohkab, edasi ei taha ta mitte mõeldagi. Isasüda jääb kripeldama – kahel inimesel tuhandest meie maal on tuvastatud aids. TEGELIKKUS. Kui esiviisiku riikides tegeleb iga viies täiskasvanu vanuses 25–64 aastat õppimisega, siis Eestis iga kuueteistkümnes. Eestis sünnitab naine keskmiselt poolteist last, ühiskonna jätkusuutlikkuse piir oleks 2,1 või 2,2. Selleni ei küüni ka esiviisiku riigid. Aidsi ei põe siinmail mitte kaks inimest tuhandest nagu arenenud riikides, vaid 13.
Kas teate? Tänane Eesti versus rikkad riigid • Kui võtta jõukuse aluseks sisemajanduse aastane kogutoodang (SKT) inimese kohta, kuuluvad Euroopa jõukamate riikide hulka Luksemburg, Norra, Iirimaa, San Marino, Island, Šveits ja Rootsi. Eesti hõivab koha kolmandas kümnes. • Loomulik iive Eestis on viimastel andmetel 0,3 protsendiga miinuses, meile eeskujuks olevais riikides (jõukamate riikide statistikat tehes jätsime ühtse pildi säilitamiseks kääbusriigid Luksemburgi ja San Marino välja ja võtsime iga näitaja puhul aluseks esiviisiku keskmise) aga plussis. • 1000 inimese kohta on meil praegu 328 autot. Islandil ja Taanis on autosid vähem, Norras aga oluliselt rohkem. • Jõukates riikides hindas neli inimest viiest oma tervist heaks või väga heaks. Eestis oli oma tervisega rahul 42% elanikest. • Kahe lapsega pere aastasissetulek jääb Eestis rikaste riikide keskmisele üle viie korra alla. Arvamus Priit Pullerits
ajakirjanik Kindlasti oleks jõukas riigis juhtivatel kohtadel rohkem naisi kui praegu, mis on marsimuusika naisõiguslaste kõrvadele. Põhjus on eeskätt selles, et edukas riigis suureneb peaga töötajate tähtsus ja osakaal. Igasugused näited nii meilt kui mujalt kinnitavad: naiste pea on meeste omast helgem ning naised on tublimad ja edasipüüdlikumad kui mehed. Paraku kaasneb naiste edukuse ja tippupürgmisega sündimuse langemine. Seda tõestavad pea kõigi arenenud riikide näited, v.a USA, kus sündimust hoiab jätkuvalt kõrgel rahva suur religioossus ja patriotism. Raul Eamets
TÜ majandusprofessor Milliseks kujuneb Markuse päev, sõltub sellest, kuhu liigub tulevikus Eesti majandus. Praegune majanduspoliitika viitab päris selgelt Iiri teele, kus põhirõhk pannakse anglo-ameerika mudelile. Seda iseloomustab avaliku sektori tagasihoidlik roll, madalad maksud ja liberaalne turumajandus, aga ka migrantide oluline osa majanduses. Teine konkureeriv mudel on Põhjamaade mudel, kus avaliku sektori roll suhteliselt suur, maksud kõrged, infrastruktuur hästi arenenud jne. Mina eelistaksin pigem Põhjamaade mudelit – kus Markuse viiks südalinna kiirrong ja kohalikku jaama sõidaks ta jalgrattaga. Autosid võib ju isegi kaks olla, aga neid kasutataks pigem nädalavahetusel kaubanduskeskusesse sõitmiseks või vanaemale külla minemiseks. Välistööjõudu tuleb kindlasti Eestisse, aga ma usun, et keskmise sissetulekuga eestlane endale lapsehoidjat ei palka. Arstiabi kättesaadavuse poolest eelistaksin samuti Põhjamaid. Üks kaheksa aastat Dublinis elanud tuttav sakslane ütles, et kardab Iirimaal haigeks jääda, kuna haiglate kvaliteet ei kannata mingit kriitikat. Hardo Pajula
pangaanalüütik Kui kellegi nähtamatu käsi arengulugu 15 aastat edasi keriks, oleks Eestis kolmkümmend ministeeriumi. Nende mehitamisega ei teki aga probleemi, sest neli riiklikku kõrgkooli koolitavadki peaasjalikult jätkusuutlikke avalikke haldajaid. Viimane eksportiv ettevõte sulges oma uksed kaksteist aastat tagasi, aga sellest pole midagi, sest maksebilanss ajab niikuinii Euroopa Liidu struktuurifondidest üle. Ehitussektor õitseb endiselt – Tallinna on lühikese ajaga tekkinud viis arhitektuurimonstrumit, igaüks suurem kui linnahall. Seal toimuvad pidevalt massiparteide massiüritused. Eesti ongi Euroopas tuntud kui kõige parteistunum riik. Viimased uuringud näitavad, et parteide liikmeskond ületab oluliselt elanikkonna. Avaliku halduse professorid lasevad tudengitel selle nähtuse uurimiseks kursusetöid kirjutada. |
