Riiklik lepitaja Henn Pärn (vasakul) ja sotsiaalminister Jaak Aab arutamas selle üle, kas null on number ja kuidas on kõige õigem leida meedikute palgavõrrandis tundmatu x. Foto: Peeter Langovits

Meedikute palgavaidluse arutamiseks kulus eile pea seitse pikka tundi ning selle tulemuseks oli esmaspäeval algama pidanud streigi saatuse üle otsustamise edasilükkamine pühapäevaks. Reporter Agnes Kuus oli sündmuskohal.

Eile hommikul Ida-Tallinna keskhaigla lastepolikliiniku taastusravi osakonda helistanud ja järgmiseks nädalaks füsioterapeudi aega soovinud aastase poja emale vastati, et enne kui ei ole selgunud, mis streigist saab, nad ühtegi aega ei anna.

Eilne päev sellele teadmatusele, mis streigiks valmistuvates haiglates ja perearstikeskustes ning arstiaega ootavate inimeste seas valitseb, vastust ei andnud.

Maraton algab

Eile kell 14 istusid sotsiaalministeeriumis kandilise laua ühele poole arstide, õdede ja hooldajate ametiliitude ning perearstide esindajad, nende vastu istusid tööandjad-haiglajuhid ja sotsiaalministeeriumi ladvik eesotsas minister Jaak Aabiga. Laua otsas juhtis vägesid ja sundis aeg-ajalt ägestuvaid osapooli kümneni lugema riiklik lepitaja Henn Pärn.

Vahetult enne läbirääkimismaratoni algust kõlas Pärna hääl üsna optimistlikult. Selleks ajaks oli olemas haigekassa nõukogult uus pakkumine, mis astus järjekordse sammu arstide nõudmistele lähemale.

Tõsi, arstide 33 protsendi ja õdede-hooldajate ligi 40 protsendi suurusest palgatõusust oli saanud 25-protsendine palgatõus. Tänavu. 2008. aasta osas oli üksmeel vähemalt protsendi osas juba eelnevalt olemas – 20.

«Teen lepituspakkumise, sest haigekassa nõukogu on oma lubaduse täitnud, ja kui seda vastu ei võeta, tuleb vormistada eriarvamuste protokoll ja anda streigiks luba,» sõnas Pärn.

Läbirääkimised läksid vastandlike teadete, suletud ukse tagant kostva kord rahulikuma, kord tõusva hääletooni ja üha pikemale venivate vahepauside taktis. Meedikute esindajad tänavuse 25-protsendilise palgatõusuga ei leppinud, vaid nõudsid 30-protsendilist tõusu. Kompromissina olid meedikud päri, et alanud aasta 1. jaanuari asemel võib uus palk hakata kehtima 1. aprillist.

Koosolekuruumist vahepeal välja astunud arstide liidu liige Indrek Oro kommenteeris asjade käiku, öeldes, et kokkuleppe sõlmimine seisab vaid sotsiaalminister Aabi poliitilise suutmatuse taga.

Minister omakorda pareeris vastaspoole rünnakuid, öeldes, et tema võimuses ei ole langetada nii olulisi otsuseid üksinda ilma valitsuskabineti liikmete heakskiiduta. «See ei ole lihtne matemaatiline tehe, me peame arvestama, milline on selle otsuse mõju pikema aja peale,» rääkis Aab ühe pausi ajal.

Samas nii nagu ei soovinud sotsiaalminister kogu vastutust enesele võtta, oli arstide esindajate jäikuse taga oma inimestele antud lubadus – arstidele 100, õdedele 55 ja hooldajatele 32 krooni tunnis.

Riikliku lepitaja Henn Pärna ennelõunane arvamus asendus tundide möödudes veendumusega, et tema streigiks luba ei anna, kuna leppimisprotsessis on osapooled järeleandmisi teinud ning seega ei ole katse töötüli osapooli lepitada läbi kukkunud. Lepitusprotsessi jätkumise ajal streikimine oleks Pärna sõnul ebaseaduslik.

Vaidlus jätkub

Pikaleveninud läbirääkimiste lõpus kindlaid arve ei öeldud. Vaidlus protsentide, kuupäevade, tunnitasude ja streigi seaduslikkuse üle jätkub täna. Esmalt lööb haigekassa juhatus kokku numbrid, mille üle vaidlus käis. Seejärel koguneb sama seltskond taas, seekord haigekassa peamajja Tallinnas.

«Põhiküsimustes on osapooled jõudnud kokkuleppele. Samas on streigihoiatus endiselt jõus,» sõnas Eesti Perearstide Seltsi juht Madis Tiik BNSile.

Eile veidi enne kella üheksat õhtul anti välja uus «viimane» tärmin – hiljemalt pühapäeva keskpäevaks peab olema selge, mis saab esmaspäeval. Kas tuleb streik või ei, kui palju ja millal meedikute palk tõuseb ning kui palju see maksma läheb.