Odavaim kütteliik on ahjuküte, 70 ruutmeetri suuruses kodus kulub halgusid ahju visates külmal talvekuul küttele umbes 220 krooni. Foto: Andres Teiss

Hoone soojusega varustamiseks on mitmeid võimalusi. Kõige ökoloogilisemate kütteviiside väljaselgitamiseks tuleb neid hinnata kahest seisukohast: hind ja mõju looduskeskkonnale.

2005. aasta novembris tarbijate seas tehtud küsitlusest selgus, et inimesed peavad kõige odavamaks ahjukütet ning kõige kallimaks elektrikütet. Milline on aga seis tegelikult?

Odavaim kütta puudega

Kui võrrelda eri kütteliikide megavatt-tunni (MWh) hinda, on kõige odavamad kütused hakkepuit ja gaas. Selline odavus on aga petlik, kuna soojuse MWh hinnas ei kajastu investeering kütteseadmetesse.

Investeering on kütteliikide kaupa väga erinev – näiteks kaugkütte puhul sisaldub see juba soojuse hinnas, hakkepuidukatla, lokaalse gaasikütte ja maasoojuspumba puhul aga tõstab kütteseadmetesse tehtav kopsakas investeering MWh hinda ligi kaks korda. Seega juhivad odavusedetabelit halupuit, gaas ja kaugküte.

Eri kütteliikide hinnavahe on kuni kolmekordne. Oletame, et kodanik Antsul on 70 ruutmeetri suurune eluase. Halgusid ahju visates kulub tal külmal talvekuul küttele umbes 220 krooni, elektriga küttes aga kolm korda rohkem – 660 krooni. Antsule on suur asi, kui ta hoiab iga kuu kütte arvelt kokku 400 krooni.

Kahjuks on soojustarbija hinnatundlik ega vae pikemalt, kuivõrd keskkonnasõbralik on tema tuba soojendav küte, kuigi peaks. Küsitlusele vastanud pidasid kõige keskkonnasõbralikumaks maasoojuspumpa ja ahjukütet, kõige keskkonnavaenulikumaks aga kütteõli. Siin läheb rahva arvamus tegelikkusest aga pisut lahku.

Maasoojuspump on tõepoolest väga keskkonnasõbralik – vaadeldud kütteliikidest ainus, mis ei paiska õhku kahjulikke ühendeid, kui mitte arvestada pumba töötamiseks vajaliku elektri tootmisel tekkivat saastet.

Kuid puidust on õhku paiskuvate jäätmete seisukohast tunduvalt keskkonnasõbralikumad gaasi- ja kaugküte, mis tekitavad üle kümne korra vähem tuhka ja poole vähem lendtuhka kui puit, ning vääveldioksiidi ei eraldu nende põlemisel üldse.

Tõhusaim kütus on gaas

Kui Antsule on väga südamelähedane keskkonna seisukord, ei hangi ta endale elektrikütet, kuna põlevkivist elektri tootmisel läheb kolmveerand energiat «tuulde» ning põlevkivi põletamisel tekib mitukümmend korda rohkem jäätmeid kui teiste kütuste puhul. Ants ei pane ahju ka turbabriketti, millest tekib samuti suurel hulgal saastet, ning jätab kõrvale kütteõlid. Keskkonda austav mees valib gaasi-, kaugkütte või maasoojuspumba.

Kõige ressursisäästlikumad kütused on gaas ja kerge kütteõli. Kui vaadata, mitu protsenti põletatud kütuse energiast kasutatakse hoone kütteks, siis mõlema puhul on kadu vaid kümme protsenti. Maasoojuspump on küll 300-protsendise kasuteguriga, kuid kui arvestada selle tööks vajaliku elektri tootmise kasutegurit, on kadu sarnaselt kaugküttele ligikaudu viiendik.

Kõige ebatõhusam on elektriküte, kuna põlevkivist jõuab energiana meie kodudesse vähem kui kolmandik. Suhteliselt ebatõhus on ka ahjuküte – nii halupuude kui ka turbabriketi puhul läheb sõltuvalt ahjust kaotsi umbes 30 protsenti energiast.

Küttemaastiku trende on raske ennustada, kuid on selge, et kütuste hind ei lange ning looduse tervis muutub aina põduramaks. Seetõttu tasub kütmisviisi valides mõelda loodushoidlikult.

Kütteliikide hinnavõrdlus

Kütteliik Hind (krooni/MWh)

Halupuit (ahjuküte) 411,18*

Puiduhakke katel (> 1 MW) 422,03

Kaugküte (gaasil) 451,19

Gaas 485,21

Masuut (raske kütteõli) 529,90

Põlevkiviõli 572,99

Turbabrikett (ahjuküte) 607,14

Puidubrikett (katel) 794,43

Puidugraanul (katel) 918,66

Maasoojuspump 927,18

Kerge kütteõli 1118,30

Elekter 1260,40

*Hinna sisse on arvestatud lisaks kütuse hinnale kütteseadmete soetamise kulud (7-aastane 5-protsendine laen) ning kütteseadmete iga-aastased hooldus- ja remondikulud (3% kütteseadmete soetuskuludest).

Allikad: küttefirmad

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.25