| |
|
 |
Express Posti vanemlehekandja Laes Vesik trotsis näo ette seotud salliga eile hommikul Tartus ligi 23-kraadist külma. Jalgrattaga läbi jäise õhu tuhisedes oli külmatunne tema jaoks märksa tugevam kui jalakäijail.
Foto: Margus Ansu |
|
Pakane kimbutab vähemalt nädala
(21)
19.01.2006 00:01
Priit Rajalo, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Ilmajaam hoiatab, et pakast jätkub vähemalt nädalaks, mil termomeetrinäit võib langeda isegi 35 miinuskraadini – varasemate talvede põhjal ennustab meteoroloog Milvi Jürissaar külma püsimist isegi kuu lõpuni.
Erinevaid ametkondi eile inimesi külma eest hoiatama pannud ilmaennustus lubab järgnevatel ööpäevadel 30–35-kraadist pakast, mis püsib viis ööpäeva või ehk isegi nädala. Selle üle, milline ilm Eestit seejärel oodata võiks, ei taha Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut (EMHI) spekuleerida. Ligi pool sajandit ilma vaadelnud meteoroloog Milvi Jürissaar avaldas aga, et eelmise reede andmete põhjal peaks eeloleval pühapäeval-esmaspäeval natuke soojemaks minema, kuid siis keerab ilm taas üpris pakaseliseks ja külma võib olla 25 kraadi või natuke enam. Nii nagu riikliku ilmaennustaja EMHI spetsialistid, nendib ka Jürissaar, et pikema kui viie päeva peale pole päris õige ennustada. Samas julgeb tema ajas ette minna tänu varasemate aastate andmetele, mis näitavad, et mingi aja tagant külmad talved korduvad. Samuti olevat Jürissaare sõnul juba mullu novembris külma talve eest hoiatanud Siberi kohal võimu koguma hakanud antitsüklon [sellega kaasneb talvel külm ilm, tsükloniga soe]. Tavaline talveilm Tänavune talv on Jürissaare andmetel võrreldav 1978.–1979. aasta omaga, mil sügis ja pool novembritki oli soe, kuid siis läks järsku külmaks. Toona oli kõige külmem vana aasta viimasel päeval, kui näiteks Narvas oli 42,6 ja Tartus ligi 39 miinuskraadi. «Tolle ajaga võrreldes on aeg, mil külmaks läheb, praegu natuke erinev, kuid temperatuuride üldist liikumist vaadates on sarnasus olemas,» rääkis Jürisaar. «Ja tahame või ei, teatud perioodi järel ilm kordub.» Eilset paarikümnekraadist pakast ei pidanud Jürissaar, EMHI ilmaprognooside osakonna juhataja Merike Merilain ega klimatoloog Ain Kallis millegi poolest eriliseks. Sama iseenesestmõistetavalt suhtusid nad ka oodatavatesse külmakraadidesse. Merilain ütleb, et erakordseks läheb asi siis, kui temperatuur langeks 40 kraadi alla nulli. Ta tõi näiteks, et kõige külmemal talvel on 18. jaanuaril Tallinnas valitsenud 31,1-kraadine pakane (1940. aastal), Tartus -31,3 (1968), Narvas -29 (1963) ja Pärnus -29,1 (1914). Soojemad päevad on olnud Tallinnas +5,1 (1975), Tartus +6,5 (1993), Narvas +4,9 (1993), Pärnus + 4,4 (1882)). Ain Kallis lisas, et küsima ei peaks seda, kustkohast selline külm nüüd tuli – see hakkas tema selgitusel nelja päeva ees allapoole laskuma Arktikast Valge mere poolt –, vaid hoopis, kus see nii kaua on olnud. Kallis teab, et suured külmad on Eestit viimastel aastatel säästnud. Paari aasta eest jäi praegusega võrreldav pakane pidama Narvast kõigest paarikümne kilomeetri kaugusel idas. Tuul teeb karmiks Ilmauurijate väitel on ebaharilik ja harv vaid see, et sellise külmaga nagu eile, puhub tugev tuul. Merilain tõi näiteks Ruhnu, kus lõuna ajal oli külma 13 kraadi, samas kui tuuleiilid ulatusid 22 meetrini sekundis. Koosmõjuna teeks see külmaindeksi järgi temperatuuriks enam kui 40 miinuskraadi. Merilaini sõnul peaks lähipäevadel tuul vaiksemaks jääma, kuid temperatuurinumbrid seevastu jällegi langevad. Kuid kas 1940. aasta külmarekordit –43,5 kraadi on võimalik üle lüüa? On ikka, uskus Ain Kallis, kuid pakkus kohe, et see oleks suhteliselt haruldane. «Loodan, et seda ei ületata sel ega ka lähiaastatel. Niipalju on ikkagi talved soojemaks läinud,» arutles ta. «Kui aga tuleb külmade talvede rida, nagu oli 1940-ndatel, siis võib selline külm ka siiapoole nihkuda.» Päästeamet jagab soovitusi kütmiseks, õigeks riietumiseks ja esmaabi andmiseks • Puukütte puhul tuleb jälgida mõõdukat kütterežiimi ning pigem kütta pikemat aega ja mitte väga suure tulega. Hoolega tuleb jälgida, et siibrit liiga vara ei suletaks. • Puhureid ja radiaatoreid ei tohi asetada kergesti süttiva materjali lähedusse. • Riietuda tuleb soojalt ja võimalikult mitmekihiliselt. Pea, kaela ja jalgade soojus on kehasoojuse hoidmisel väga oluline. • Tähtis on ka korralik söömine ja joomine (eriti sooja), sest toit aitab organismil sooja toota ning joomine hoiab ära organismi veepuuduse. • Nägu kreemitada rasvase kreemiga ning kaitsmaks kopse külma õhu eest, hingata läbi kampsunikrae või salli. Hoiduda tuleb organismi alajahtumisest ja külmumisest. Peamised kehaosad, kus tekivad külmakahjustused on põsesarnad, kõrvad, sõrmed ja varbad. • Tugeva külmatunde korral peaks abi otsima liikumisest. Ka paigal seistes võiks liigutada käsi, jalgu ja sõrmi, see aitab parandada vereringet ning toota sooja. • Alajahtumise korral tuleb abivajaja kohe viia sooja kohta. Soojade aurude sissehingamine või sooja vedeliku joomine aitab organismil üles soojeneda. • Kohe pärast tugevat külmetamist on keelatud minna sauna, sest järsk temperatuuritõus võib olla organismile ohtlik. Ka ei tohi külmunud käsi ega jalgu panna kuuma vette, sest temperatuuri järsk muutus võib kahjustada kudesid. • Sügava alajahtumise korral, millega kaasnevad teadvushäired, tuleb helistada hädaabinumbril 112.
|
