| Saksa nädalakiri Der Spiegel kirjutab, et kui Lääne-Euroopas teenivad teadlased ja uurijad aasta lõikes pea sama palju, kui nende USA kolleegid, siis endise idabloki riikide palgatase jääb sellest kaugele maha, viies alla ka euroliidu keskmise. Kõige madalama palganumbriga peavad teadlased leppima Slovakkias, Lätis, Poolas, Eestis ja Leedus, kus see ei küündi isegi 15 000 euroni aastas, seejuures jääb ostujõu võrdluses neist Eestile alla vaid Slovakkia. Eesti keskmine teadlase palk on raporti andmetel 11 748 eurot aastas, ostujõuna võrdub see keskmiselt 21 053 euroga. Slovakkia teadlane teenib 9178 eurot, mis ostujõult vastab 18 282 eurole. Läti keskmine teadlase palk 10 488 võrdub aga juba 21 580 euro ostujõuga. Selle aasta alguses ELiga liitunud Bulgaarias ja Rumeenias on palgad veel märgatavalt madalamad. Euroopa Liidu keskmine 25 liikmesmaa lõikes küündib aga nende näitajate osas vastavalt 37 948 ja 40 126 euroni ning sedavõrd madalate näitajate põhjuseks on just endise idabloki olud. Austrias näiteks teenib aga teadlane keskmiselt üle 60 000 euro, seda ka ostujõu võrdluses, millega see riik asub ELis esikohal, edestades Luksemburgi, Hollandit, Belgiat, Saksamaad ja Küprost, kus ostujõu koefitsiendiga korrutatud palk ületab 50 000 eurot. Sellegipoolest teenitakse mujal maailmas veelgi rohkem, parimat elatustaset võivad teadlased seejuures nautida USAs, Austraalias ja Jaapanis, kuid isegi Indias, kus palganumber on suhteliselt madal, ületab see ostujõu osas Euroopa keskmist ligi 5000 euro võrra. Euroopa Komisjoni uuringus võrreldi ka sissetulekute erinevusi meeste-naiste lõikes. Selles osas oli kõige suurem vahe meeste kasuks Hollandis, kus meesuurija teenib oma naiskolleegiga võrreldes keskmiselt tervelt 48 protsenti enam. See näitaja ulatub aga üle 30 protsendi ka Eestis, lisaks veel Belgias, Suurbritannias, Austrias, Poolas, Portugalis, Hispaanias, Tšehhis ja Küprosel. Toimetas Oliver Tiks, Postimees.ee |
