Paar aastat tagasi viskas Euroopa Liit irvhammastele hambusse järjekordse magusa kondi, mida pureda. Kõik Läänemere ääres asuvad liikmesriigid pidid hakkama seisma hea selle eest, et rohkem kui 15 meetri pikkuste kalalaevade peal käiksid vaalavaatlejad. Olgugi et mitmed riigid, eesotsas Poola ja Saksamaaga, vaalavaatlejate mõttekuse vastu lärmi tõstsid, läks vaatlusprogramm käima. Tänavu ka Eestis. Luubi alla on võetud maailma väiksemaid hammasvaalalisi pringel, kes on muutunud meie vetes tõsiseks harulduseks. Teadlased tahavad teada saada igast korrast, mil pringel on kalurite võrku sattunud või neid on nähtud. Vaalavaatluse üle visatakse nüüd nalja, nagu mitmed head aastad tagasi, kui euroliit andis välja legendaarse direktiivi banaanide suuruse kohta. Sest mis vaalu Eesti vetes ikka on. Ainult kilud ja räimed ujuvad ringi. Samas on tõde seekord looduskaitsjate ja kalateadlaste poolel. Ning kuidas Läänemeres väljasuremisohus pringleid ikka kaitsta, kui nende liikumise kohta midagi ei tea. |
kõik galeriid
