| |
|
 |
Tallinna Mustamäe gümnaasiumi 10. klassi bioloogiatunnis puude okaste ehitust uurinud noortelt võtaks uus õppekava selliseid praktivavõimalusi vähemaks.
Foto: Raigo Pajula |
|
Poolsalajane õppekava võtab lastelt loodustunde vähemaks
(197)
19.11.2005 00:01
Eva Kübar, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Poolsalajase dokumendina on mõned õpetajad kätte saanud uue õppekava tööversiooni, mis tähendab kadu paljudele kohustuslikele õppeainetele – haridusametnike «noa alla» lähevad näiteks loodusained, kirjutab Eva Kübar.
«Mõned on uue õppekava leidnud kas kuhugi printerisse unustatult või kolleegi käest koopiast tehtud koopia saanud,» avaldas üks pedagoog mehhanismi, kuidas levib õppekava, mille järgi koolid juba 2007. aastal tööd alustama peaksid. Nädalapäevad rippus salapärane dokument üleval ka Tartu Ülikooli õppekava arenduskeskuse kodulehel, kuid sealt võeti see haridusministeeriumi ja riikliku eksami- ning kvalifikatsioonikeskuse (REK) survel kiiresti maha. Bioloogidel hari punane Kõige enam ajab luku ja riivi taga hoitud uus kava harja punaseks bioloogiaõpetajatel, kelle tundide arv väheneb pea kolmandiku võrra. Nad tegutsevad juba praegu miinimumprogrammi järgi ning kinnitavad, et ühtki teemat välja jätta ei saa. Kuna õpikud on paksud ja tunde niigi vähe, kirjutavad põhikoolilapsed bioloogiatunnis konspekte tehes sõrmed villi. Küsimusele, mida tunnis tehakse, vastas Tallinna Mustamäe gümnaasiumi seitsmenda klassi õpilane Inga Soone: «Hästi palju peab kirjutama kogu aeg.» Inga bioloogiaõpetaja Tiiu Saava ütles, et kui tunde vähemaks võetakse, siis saavad lapsed veel rohkem kirjutada, sest kogu teooriast tuleb kiiresti väga mahukas lühiülevaade anda. Praktilisi laboritunde, kus lapsed näiteks mikroskoobi all puukoore ehitust uurivad või turult ostetud kala lahkavad, pole Saava nõus vähemaks võtma. «Tegelikult ei ole ju oluline teada, kui pikk on söögitoru, vaja oleks, et lapsed õpiksid loodust ja loomi tundma, et nad katsuksid ise oma käega käsna ja näeksid, millised on korallid,» selgitas Saava. Tundide arvu vähendamine ei jäta aga tema sõnul vähemalt tavaklassides praktikaks aega. Mahuka materjali kiiruga üleskirjutamise vastu on ka Eesti Bioloogiaõpetajate Ühingu juhatuse liige Anu Parts. «Konspekteerimist ei tohiks üldse olla,» märkis ta. «Selle asemel peaks olema skeemide koostamine, probleemõpe, projektid, rühmatööd. Neid aga väikese tundide arvuga ei tee.» Kaebasid ministeeriumile Bioloogiaõpetajate ühing on pöördunud ka haridusministeeriumisse, sest nende hinnangul on õppekava tööversioon vastuolus mitmete Eesti riigi siseste ja väliste kokkulepetega. Näiteks viidatakse Euroopa Liitu astumisel võetud kohustustele. «Euroopa Liidu haridusvaldkonna eesmärkide järgi peab aastaks 2010 suurenema loodus- ja tehnoloogiaalade lõpetajate arv 15 protsenti. Nii peab ka üldhariduses suurendama loodusainete osakaalu vähemalt 15 protsenti,» kirjutasid õpetajad. Uue õppekava tööversioon kaotaks aga näiteks ühiskonnaõpetuse riigieksami. REKi üldhariduse õppekavade ja eksamite osakonna peaspetsialisti ning kogenud ajalooõpetaja Mare Räisi sõnul tähendaks see aga automaatselt väga olulise aine tähtsuse langemist. Kuigi Räis on ise eksamikeskuse töötaja, ei kuulu ta uue õppeakava üldosa koostamise töörühma ja nende otsuste tegemisel seega kaasa rääkida ei saa. «Kui ühiskonnaõpetuses veel riigieksamit ei tehtud, oli koole, kus ühiskonnaõpetust ei õpetatud, kus kahe tunni asemel toimus üks või kasutati ühiskonnaõpetuse tundi varjatult ajaloo riigieksamiks kordamiseks,» sõnas Räis. «Nüüd võib karta vanade aegade tagasitulekut.» Tema sõnul ei tohiks ühiskonnaõpetust mingil juhul alahinnata, arvestades seda, kui vähe teavad põhikooli õpilased praegu ühiskonnas valitsevatest hädaohtudest. Näiteks viitas Räis Tartu Ülikooli õppejõu Merike Kulli uuringutele, millest selgus, et 49 protsenti 10–13-aastastest ja 31 protsenti 14–15-aastastest arvab, et HIV levib basseinis ujudes. «Selline arusaam näitab, et meie ühiskonnas ei ole ikka kõik korras,» sõnas Räis. Lisaks ei selgu tema sõnul õppekava tööversioonist ka see, kuivõrd on tähelepanu pööratud laste sotsiaalsete oskuste arendamisele, nagu näiteks koostöö, mis on teiste riikide õppekavades olemas. Näiteks tõi Räis Läti, kus iga kuues klass peab tasemetöö korras organiseerima klassiõhtu. «Selle eesmärgiks on kontrollida, kuidas oskavad lapsed rühmas töötada, eelarvet koostada ja koolis kehtiva õigusruumiga arvestada,» sõnas Räis. «Kas meie riik ja kodanikuharidus siinkohal ajale jalgu ei jää?» Peale sisuliste küsimuste tekitab pedagoogides trotsi õppkava salajane arendamine. «Muutused on põhjapanevad ja on kurb, et hetkel, kus ringleb info mõlema (REK ja TÜ – toim) õppekava versioonidest, ei toimu avalikku arutelu,» ütles Räis. Miks salajane? REKis õppekava üldversiooni välja töötanud töörühma juht Sulev Valdmaa põhjendas salastatust sellega, et tegemist on kõigest tööversiooniga ja laiemalt polegi veel midagi arutada ega millestki järeldusi teha. Avalikkuse ette pole tema sõnul mõtet dokumenti tuua enne, kui üldosa esialgne versioon valmis. «Kavas on teha üldosa lõplikult valmis selle aasta lõpuks ja anda see järgmise aasta algul kõikidele koolidele hindamiseks,» ütles Valdmaa. «Praegu pole õppekava sellises faasis, et seda saaks hinnata, ja seda pole ka vaja hinnata.» Seega pole Valdmaa sõnul ka ühelgi aineõpetajal veel põhjust rääkida tundide vähendamisest, sest arvud ei pruugi olla lõplikud.
> Loe edasi
|
