Mida öelda meestele, kes tegid Toomas Hendrik Ilvese isatalus Ärmal ehitustöid, aga raha selle eest ei saanud? Nagu näha, presidendi pressiesindaja selgitused rahanõudjaid ei rahulda. Ma ütleks neile siis Marcus Aureliuse sõnadega:
«Üles, alla, igavikust igavikku – need on maailma ringkäigud. Ja terviku mõte püüdleb kas iga üksiku poole – kui nii, siis võta ta püüdluse tulemus vastu –, või püüdles ta üks kord, ülejäänu aga toimub vastavalt järgnevusele. Ja mis on milles? On ju mingil viisil kas aatomid või ameerid. Tervikuna aga: kui on jumal, siis on kõik hästi, kui aga sihipäratus, siis ära ole vähemasti sina sihipäratu. Peagi katab meid kõiki maa, siis muundub ka tema, ja nood muunduvad edasi ja siis jälle nood, edasi selles, mis on piiritu. Kes mõtleb muundumiste ja teisenemiste voogamisele ning selle kiirusele, hakkab põlgama kõike, mis on surelik.»
Niisugune peab minu meelest olema jutt ehitusmeestega – selge ja konkreetne. Heietamine mingitest lepingutest ja peatöövõtjatest on lihtsa inimese jaoks nagu hiina keel. Aga klassika veab alati välja.
